Pensioni teisest sambast täielik väljumine tähendab, et järgmise kümne aasta jooksul sa süsteemiga enam liituda ei saa. Kindlasti jääd sa selleks ajaks ilma riigipoolsest panusest ning kui raha välja võtad, siis maksma ka tulumaksu.
Avaldusi teisest sambast raha välja võtmiseks saad hakata tegema juba 2021. aasta jaanuaris. Kui teed avalduse märtsis, peaksid raha päriselt kätte saama septembris. Loe raha välja võtmise kohta rohkem siit.
Muidugi on ka võimalik teises sambas jätkata – selleks ei pea midagi tegema – ning soovi korral hakata ise oma raha investeerima ehk loobuda pensionifondist, aga mitte teisest sambast. Vaatame aga praegu, mis juhtub siis, kui raha välja võtad.
Esiteks tuleb arvestada, et sambasse kogunenud raha makstakse välja ühes osas ning selle pealt tuleb maksta 20 protsenti tulumaksu (maksuvaba tulu arvestusse see õnneks siiski ei lähe). Kui sul on kontol näiteks 6000 eurot, siis maksad kohe 1200 eurot riigile maksudeks.
Ühtlasi tuleb sel juhul arvestada, et uuesti ei saa teise sambaga liituda enne, kui mööda on läinud 10 aastat. See piirang kehtib ka siis, kui otsustad sissemaksed teise sambasse küll peatada, aga raha mitte välja võtta.
Riik ei maksa enam “tasuta” raha
SEB fondijuht Endriko Võrklaev tõi aga esile, et tulumaksule lisaks tuleb kaasa veel üks aspekt. Nimelt läheb praegu sinu palgast 2 protsenti pensionifondi ning üldiselt maksab riik sinna 4 protsenti lisaks (ehkki kuni järgmise aasta suveni on need maksed koroona tõttu ajutiselt peatatud).
See tähendab, et kui sambast lahkud, jääb riigi panus saamata. “Ühes kuus pole keskmiselt palgalt – mis praegu on veidi üle 1400 euro – lisanduv 60 eurot justkui suur raha, aga kümne aasta peale teeb see juba 7200 eurot,” nentis Võrklaev.
See ei võta seejuures arvesse võimalikku palgakasvu; Võrklaeva hinnangul võiks reaalne kaotus kümne aasta jooksul keskmise palga teenijale olla umbes 10 000 eurot.
Miinimumpalga puhul – praegu 584 eurot – kaoks iga kuu riigipoolne panus umbes 23 euro võrra kuus, mis 10 aasta peale teeks umbes 2800 eurot.
