Põhjus on seega väga lihtne – koroonakriisi tõttu suletud hotellid ja restoranid Euroopas tarbisid varem suure osa Norra lõhe eksporttoodangust.

Üleüldse kokku langesid detsembris toiduainete hinnad 0,2 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. See on harukordne – viimati vähenesid toiduainete hinnad aastases arvestuses neli aastat tagasi.

Mis hindadest edaspidi saab?

Tarbijahinnad üldiselt odavnesid mullu 0,8 protsenti. Elmik prognoosis, et sellel aastal nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele kosub ja aktsiisimaksude langetuse mõju siiski.

Hinnad peaksid hakkama tõusma teises kvartalis ehk aprillist. Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad kerkima 0,9 protsendi võrra.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert nentis, et hinnalangus oli Eestis euroala riikide lõikes siiski üks suurimaid ja hinnad hakkasid Eestis langema juba aprillis.

Eriti pandlikud olid teenuste hinnad, sest üüri ja majutusteenuste hinnad reageerisid võrdlemisi kiiresti ja jõuliselt. Teisel poolaastal levis kriisi mõju tugevamalt transpordi hindadesse.

See on ka loogiline, sest nafta hind langes 2020. aastal 64 dollarilt 42 dollarini barreli eest ning kriisi haripunktis olid nafta tulevikutehingute hinnad isegi negatiivsed.

Tarbijakorvi kallinemist põhjustasid kuni aasta lõpuni toiduained. Selle aasta vältel võib samuti oodata, et üleilmsed toidutoormete hinnad pigem tõusevad, põhjustades toiduainete edasist kallinemist, prognoosis ka Pert.