Avalik häbipost: Eesti jurist avaldab netis võlgnike infot, et nende elu liiga mugav poleks

Aprillis aeguvad kümned tuhanded nõuded.Foto: Pixabay

Eesti jurist on asunud enda Facebooki konto kaudu hoiatama jälgijaid inimeste eest, kellel on üleval suuremad või väiksemad võlad. Andmekaitse inspektsiooni arvates on seesugune lähenemine küsitav.

Themise nimelise õigusbüroo üks asutajaid Tanel Riivits on suurepärane võlgade ja nende sissenõudmisega seonduva õiguse asjatundja. Lisaks Eestile on tal kogemusi ka Soomes, põhitööle lisaks korraldab ta ka koolitusi.

Septembri lõpust alates on Riivits mitmel korral enda Facebooki konto kaudu avalikult jaganud andmeid inimeste kohta, kes on jäänud raha võlgu ning hoiatab inimesi nendega rahaliste suhete sõlmimise eest.

Enamasti avaldab jurist nende pildi – võetud tihtlugu võlgnike endi Facebooki küljelt – ja väljavõtte kohtulahendist, kus nõude omaniku andmed on kinni kaetud. Ühe võlgniku kohta on Riivits avaldanud ka tema teadaoleva töökoha ning mõne kohta küsinud lisainfot, mille kohta on lubanud anonüümsust.

“Vohab üldine karistamatuse tunne”

“On faktiline tõsiasi, et kahetsusväärsel kombel on meie ühiskonnas palju isikuid, kellel on arvukalt tasumata võlgnevusi ja vohab üldine karistamatuse tunne, et võlgu võibki jääda ja nii-öelda tajutavat tagajärge sellele ei järgne. Neid isikuid võib õigustatult nimetada sarivõlgnikeks,” selgitas Riivits Geeniusele enda tõekspidamisi.

Nende tegevus on juristi sõnul enamikult juhtudest teadlik harjumuslik käitumine. Sarivõlgnik Riivitsa sõnul oma vanu võlgnevusi üldjuhul ei tasu, kuid jätkab vastutustundetult uute võlgade tekitamist. Oma sissetulekut iga sarivõlgnik üldjuhul skeemitab ja varjab, mistõttu kohtutäiturite töö osutub sarivõlglaste puhul valdavalt edutuks.

“Saati ei oma ükski võlgnik mistahes vara. Järgmisi ohvreid tekitavad ühed ja samad sarivõlgnikud peamiselt seetõttu, et uutel ohvritel puudub varasem info nende käitumisest rahalistes suhetes. Infot kas pole leitud või seda infot ei leidu. Üksnes seetõttu ongi sarivõlgnikud edukad selle sõna halvimas tähenduses,” rääkis Riivits.

Siin peitubki juristi filosoofia põhialus. “Ennekõike peaksid mõlemad tehingu pooled saama kasu vastastikuselt ja see põhimõte kannabki välja kehtiva õiguse sisu ja mõtte. Mitte aga see, kui üks tehingupool saab kahju, mille arvelt võlgnik rikastub,” märkis ta.

Info avaldamisest võidaksid kõik

Kui keegi on astumas kellegagi rahalisse suhtesse ja leiab enne seda usaldusväärset infot -kas või sotsiaalmeediast -, et tehingu vastaspoolel on arvukalt tasumata võlgnevusi, siis iga keskmine ja kaalutlev inimene ei loo uut rahalist suhet isikuga kellelt ta potentsiaalselt saab rahalist kahju, avas Riivits mõttemaailma.

Sellest aga võidaksid tema sõnul kõik: ohver ei saa rahalist kahju, kohus ja kohtutäiturid jäävad koormamata uue, võib-olla lootusetu juhtumi menetlusega ja selle arvelt vabaneb menetluslikku ressurssi.

“Sellest kantuna leiangi, et avalikust tuleb hoiatada kahjude ärahoidmise eesmärgil võlgnike eest, kelle varasem maksekäitumise ajalugu näitab regulaarset võlgu jäämist ehk kahjude tekitamist. On arvukalt võlgnikke, kellega asjad nii kaugele kunagi ei jõuagi, et nende eest tuleb avalikult hoiatada, sest nendega on võimalik omavaheliselt võlaküsimused lahendada,” rääkis ta.

Toimib paremini kui kohtutäituri menetlus

Riivitsa enda kogemustes on õnnestunud arvukalt võlasuhteid lahendada ka peale võlainfo avaldamist. Ta juhindub võlgade sissenõudmisel põhimõttest, et iga võlgnik saab võimaluse küsimuse lahendamiseks omavaheliselt ning ühtlasi hoiatab neid ette võlainfo avaldamisest.

Kui võlgnik julges jääda võlgu – mitmuses – ja keelduda pakkumisest võlaküsimus mõistlikult lahendada, siis leiab Riivits, et võlgnik peabki sama julgelt ka vastutama oma tegude eest.

Tema kogemustest on võlainfo avaldamine ja/või sellega hoiatamine on paljudel juhtudel osutunud tunduvalt efektiivsemaks kui võlgniku suhtes toimuv täitemenetlus. “Minu poole pöördutakse tihti tänades, et võlgnikule oleks peaaegu antud ettemaksu, laenu, sõlmitud muu tehing või midagi seesugust. See tähendab, et minu tegevus on olnud tulemuslik, mis kannabki kenasti välja võlainfo avaldamise pragmaatilise eesmärgi,” ütles jurist.

Kas nii tohib teha?

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) hinnangul on võlgnike andmete kõigile internetis kättesaadavaks tegemine aga küsitav, kui selleks pole võlgnike luba. “Inimese võlaandmeid tohib teistele edastada, kui on tuvastatud andmete saaja õigustatud huvi, võlaandmete õigsus ning andmete edastamine on registreeritud,” märkis inspektsioon.

Piiramatule arvule isikutele kättesaadaval moel internetis võlgu avaldades ei ole võimalik aga inspektsiooni hinnangul neid nõudeid täita, mistõttu saab seal võlateavet jagada üksnes inimese nõusolekul.

Kui tegemist on laimu või maine kahjustamisega, siis saab puudutatud isik nõuda oma õiguste kaitset läbi kohtumenetluse, sealhulgas  nõuda võimalikku kahju hüvitamist, andmete avaldamise lõpetamist ning edaspidist andmete avaldamise keelamist, lisas AKI.

Küll aga rõhutas inspektsioon, et ei sekku üldjuhul eraõiguslikesse, sealhulgas meedias ja ühismeedias tekkivatesse suhetesse, kus on vastakuti privaatsus vs sõnavabadus ja kui inimesel on võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Eraõiguslikest suhetest menetleb inspektsioon ainult neid esile kerkinud juhtumeid, mille puhul on vajalik kiire sekkumine ning kui asja menetlemine on avalikes huvides.

Jurist: kohtulahend asendab nõusoleku

Riivits ise enda tegevuses probleemi ei näe. “On ka neid võlgnikke, kelle osas on kirjalikud nõusolekud selleks,” ütles ta esiteks. Lisaks on jurist seisukohal, et jõustunud kohtulahend või võlgniku antud notariaalne võlatunnistus kombinatsioonis koos kohtutäituri õiendiga on eranditult kõige usaldusväärsemad infoallikad tuvastamaks, kas võlgnik on võlgu või mitte.

“Olen seisukohal, et need infoallikad asendavad võlgniku nõusolekut võlainfo avaldamiseks,” märkis Riivits. Üheks eesmärgiks võlainfo avaldamisel on tema sõnul hoida tulevikus ära sarivõlgnikega kokkupuudet, et keegi järgmine ei saaks rahalist kahju.

Kindlasti ei ole tema arvates sotsiaalmeedias avaldatud postituse näol tegemist alandava või alavääristava teoga. “Vastupidi, see aitab luua minu arvates turvalisemat ühiskonda ja  tagada inimeste vahel paremaid tehinguid, vältides potensiaalset kahju,” märkis ta.

Kui hoiatava võlapostituse juures on väärikas ja ühemõtteline foto võlgnikust – millise on võlgnik ise avalikult avaldanud -, siis see ei alanda juristi hinnangul võlgniku väärikust ega riiva tema huve ebaproportsionaalselt.

“Olen avaldanud võlgnikest vaid infot, mis esiteks on leidnud ametlikku kinnitamist ja teiseks, vaidluse korral suudaksin seda dokumentaalselt tõendada. Oluline on ka eristada juriidilist ja füüsilist isikut, et kumb neist võlainfot avaldab,” lisas ta.

Ohver on vaid võlausaldaja

Riivits tõi esile, et täiesti avalikud on võlavaidluste kohtuistungid ja mõnel juhul avalikult internetist leitavad ka kohtulahendid või kohtutäiturite avalikud kutsed võlgnikele. Seetõttu leiab ta, et sotsiaalmeedias avaldatud sama info ei riiva võlgniku huve mingil moel.

Kas seda ei saa aga pidada hea nime rikkumiseks? “Pareerin, et kui hea saab olla inimese nimi ja käekiri kellest on arvukalt maha jäänud tasumata võlgnevusi? Iga tasumata võlg on võlausaldaja jaoks rahaline kahju ning oluline õigustunde riive. Ja see õigusriive suureneb veelgi, kui võlausaldajale selgub, et kohtutäituri töö osutub edutuks, sest sama võlgnik on kohtutäiturite haardes juba ehk mitmeteistkümnendat korda,” ütles Riivits vastuseks.

Riivits on veendunud, et tegelik ohver võlasuhtes pole mitte võlgnik, vaid selleks on eranditult vaid võlausaldaja, kes on saanud rahalist kahju. “Tsiteerides Steve Jobs’i kuulsaid sõnu “think different”, ütlen, et kui kohtutäituri töö on osutunud edutuks, siis tulebki võlaküsimuste lahendamiseks nendele läheneda ebakonventsionaalselt,” võttis jurist asja kokku.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.