Bigbanki Eesti äriüksuse juhi Jonna Pechteri sõnul selgus panga viimasest kliendiuuringust, et olukord laenupakkumiste võrdlemisel on hullemaks läinud.
Kui 2017. aastal ei võtnud võrdlevat pakkumist 69% taotlejatest, siis 2018. aastal ei võtnud konkureerivat pakkumist juba 74%.
“Viime kliendiuuringuid läbi igal aastal ning kuni 2017. aastani liikus vähemalt kaks pakkumist võtnud inimeste arv positiivses suunas ehk suurenes pidevalt. Täna näeme, et pärast piirava reklaamiseaduse jõustumist on olukord hullemaks läinud,” ütles Pechter.
Põhjendusena, miks pakkumine ja laen võeti ainult kodupangast, tuuakse tema sõnul välja, et see oli lihtne, kiire ja mugav. “Laenu valiku põhjendusel tuuakse küll 41% juhtudest välja, et oluline on hea intressimäär, kuid selgusetuks jääb, kust pärineb nende info.”
Pank: probleem on seadusandluses
Pangajuhi sõnul ei soosi Eesti seadusandlus konkurentsi laenuturul, sest avalikku reklaami laenutoodetele teha ei tohi, mis tähendab, et tarbija näeb vaid kodupanga pakkumisi panga omakanalis.
“Niimoodi ei tekigi inimestel teadmist võimalikest alternatiividest ja refinantseerimise võimalustest. Ka mugavusel ja rumalusel mitte võtta teisi pakkumisi on oma hind,” rääkis Pechter.
Ka turuolukorda parandada, konkurentsil lisanduda ning intressimäära alandada takistab tema sõnul reklaamiseadus. “Krediidikulukuse määr on täna Eestis kogu euroala kõige kõrgem. Suurem konkurents soodustab turul ka innovatsiooni, sest motiveerib pankasid tegema investeeringuid tootearendusse ning võimaldab neid tutvustada ka tarbijatele. Tänaseid matusekuulutusi meenutavate reklaamidega on raske tarbijaid harida,” ütles Bigbanki Eesti juht.
