Bitcoini viimased päevad… on olnud halvad. Mida nüüd krüptovaluutadest üldse arvata?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kui täpselt kaks nädalat tagasi maksis maailma tuntuim krüptovaluuta Bitcoin 5634 eurot tükist, siis viimaste päevade kiirlaskumisega on sellest hinnast praeguseks järel vaid 3515 eurot. Tavalises maailmas normaalolukorras asjade väärtus nii kiiresti ei muutu.

Järelikult peame tunnistama üht (või mõlemat) kahest: krüptovaluutad tegutsevadki mingis paralleelreaalsuses, kus taolised liikumised on normaalsed, või kehtivad ka neile ikkagi päris reeglid, millisel juhul on asjad päris nutused.

Selle valguses peame kohaseks meenutada, mida arvavad krüptovaluutade olemusest ja potentsiaalist isikud, kes asjast päriselt midagi teavad.

Reio Vare 11. novembril: Krüptovaluutad on täiuslik viis lollide lahutamiseks nende rahast

– Ohtliku märgina on (finants-)meedia krüptovaluutasid hakanud aktsepteerima kui harilikku finantsvara – investeerimisobjekti, millest võib rääkida samas kontekstis aktsiate, võlakirjade, kinnisvara ja väärismetallidega. See on tobe ja moonutab oluliselt selle spetsiifilise sektori olemust.

– Sektor on loonud kümneid tuhandeid põlevate silmadega evangeliste ja kümneid miljoneid usklikke, keda kõiki rohkem või vähem võlub (suhteliselt) lihtsa raha teenimise võimalus.

Isegi 2000’ndate dotcom-mullis oli võimalik ettevõtete valuatsiooni võrrelda aktsiaturgude ajalooliste keskmistega ja sellest oma järeldusi teha. Krüptovaluutasid pole millegagi ajaloos võrrelda.

Loe Reio Vare artiklit 

Peeter Koppel 12. septembril: Krüptoraha on nagu ringmäng toolidega, lihtsalt praegu muusika veel mängib

– Vaata, kust otsast tahad, sinna pole tekkinud külge praktilisi rakendusi, mida tavaliselt raha kui sellisega seostatakse. Nendeks on traditsiooniliselt tehingute ehk arvelduste võimaldamine, rikkuse kogumine ehk akumuleerimine ja väärtuse mõõtmine ehk kaupadele universaalse hinna andmine.

– Kui Bitcoini protsentuaalne liikumine ületas kunagise tulbimaania, saades inimkonna senise ajaloo suurimaks nö. mulliks, siis ma ka ei imestaks, kui see nähtus oleks ühel päeval majandusõpikutes näitena sellest, kuidas inimesed massis ikka korralikult sassi keeravad. See, et keegi sellega rikkaks sai, seda nähtust ei valideeri.

Loe Peeter Koppeli artiklit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.