Brexit näib nüüd üsna kindel ja sellel on märgatav mõju ka Eestile

Foto: AFP PHOTO / JUSTIN TALLIS / Scanpix

Eile toimunud Ühendkuningriigi valimistel tegid Boris Johnsoni juhitud konservatiivid parima tulemuse alates Margaret Thatcheri võidust 1987. aastal.

Kuna Johnsoni kampaania üks olulisemaid lubadusi oli Brexiti ärategemine, siis võib ilmselt olla üsna kindel, et nüüd lõpuks Suurbritannia EL-ist ka lahkub – vastav tähtaeg on praegu 31. jaanuar 2020.

Kuidas Brexit aga Eesti majandust mõjutab? Just seda analüüsis Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann värskes keskpanga blogis ilmunud artiklis.

Järsu Brexiti mõju oleks kõige karmim

Ökonomist märkis, et endiselt valitseb väga suur ebakindlus selle suhtes, milline saab Brexit olema  – kas järsk või pehme, millal see täpselt toimub, kui pikk on üleminekuperiood ning kuidas see mõjutaks Ühendkuningriigi ja ELi edasisi suhteid.

Kuigi ELi liikmeks jäämine või siis järsk (ilma lepinguteta) lahkumine ei tundu kumbki hetkel tõenäolisena, on mõlemad siiski võimalikud ning nende kahe äärmuse vahel leidub ka mitu vahepealset varianti, lisas Viilmann.

Juunis 2019 avaldatud Leuveni Ülikooli uuringus tehti Brexiti mõjuanalüüs iga ELi liikmesriigi kohta. Globaalse võrgustiku mudelit (GNM) kasutades mindi Brexiti mõjude hindamisel sügavamale kui enamikus senistest uuringutest ning kaaluti nii pehme kui ka järsu Brexiti sektoriülest mõju lisandväärtusele ja töökohtade kadumisele igas ELi liikmesriigis.

GNM-mudel ei arvesta mitte ainult otseste (Eestist Ühendkuningriiki või Ühendkuningriigist Eestisse suunatud) kaubandussidemetega, vaid ka kaudsetega. Viimaste puhul võetakse arvesse ka juhtumeid, mil nöiteks Eesti ekspordib elektrimasinate komponente Rootsi, too omakorda aga kasutab neid oma ekspordis Ühendkuningriiki.

Sellisena hinnatuna suureneb Brexiti mõju Eestile tuntavalt. Uuringu kohaselt oleks Eesti võimalik kahju 0,3%–1,0% SKPst, olenevalt sellest, kas Brexit tuleb pehme või järsk.

“Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Brexiti majanduslik mõju Eestile saab olema tõenäoliselt pigem väike, võib see järsema Brexiti stsenaariumi korral ulatuda isegi 1%ni SKPst,” märkis Eesti Panga ökonomist.

Loe täispikka postitust Eesti Panga blogist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.