Danskes pestud raha võidi kasutada Euroopas valimiste ja Brexiti mõjutamiseks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Brexiti vastased ja poolehoidjad Londonis.Foto: Scanpix

Euroopa Parlamendi finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise erikomitee esimehe Petr Ježeki sõnul võidi läbi Danske Eesti filiaali liikunud mitte-residentide raha kasutada desinformatsiooni levitamiseks ja Euroopa riikide valimiste mõjutamiseks.

“Komiteel puuduvad küll võimalused, et tuvastada, kuhu Danske Eesti filiaali läbinud mitte-residentide raha edasi liikus, kuid olemasoleva informatsiooni põhjal võime järeldada, et teatud osa pestud rahast kasutati valeinformatsiooni levitamiseks ja Euroopa valimisi mõjutavate kampaaniate korraldamiseks,” rääkis Ježek pressikonverentsil.

Sihikul oli ka Brexit

Tema sõnul ei saa välistada, et raha kasutati näiteks Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti referendumi mõjutamiseks. “Tegemist on ajaloo suurima rahapesuskandaaliga, oleks ime, kui seda raha ei oleks kasutatud sellel eesmärgil,” ütles Ježek.

Tax3 erikomitee on suhelnud Eesti prokuratuuri, finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja keskkriminaalpolitsei esindajatega. “Meie eesmärk on pakkuda välja ettepanekud, kuidas jõustada seadusi, mis aitaksid kaasa rahapesu tõkestamisele. Praegu me läheme edasi Kopenhaagenisse, et rääkida inimestega, kes olid rahapesuskandaali aastatel pangas kohapeal,” ütles erikomitee esimees.

Komitee käis samuti Danske panga Eesti filiaalis ning uuriti Läti ABLV panga rahapesujuhtumit.

Ježeki sõnul soovitakse näha Euroopa Liidu tugevamat rolli rahapesu vastases võitluses.

“Ma arvan, et meil peaks olema keskne asutus, millel oleks volitused võitlemaks rahapesu vastu, selle täitja võiks olla Euroopa pangaliit. Ma usun, et rahapesu andmebüroode tegevus peaks üle Euroopa olema ühtne ja informatsiooni vahetus peab olema tõhusam,” ütles ta.

Süsteemi on vaja parandada

Ka erikomitee kaasraportöör Jeppe Kofod tõdes, et rahapesu vastu võideldakse liiga bürokraatlikult ning terve süsteem nõuab parandusi.

“Danske pangas toimus rahapesu aastatel 2007-2015, mis on väga pikk ajavahemik ning panka läbinud mitteresidentide raha suurusjärk on väga suur. Kuidas see sai juhtuda nii väikses filiaalis? Üks osa on panga enda vastutus, aga ka ametiasutuste kontrollivõimekus omab olulist rolli,” ütles Kofod.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on rahapesu oma olemuselt rahvusvaheline kuritegu ja on oluline, et selle tõkestamiseks oleks Euroopa Liidu tasemel ajakohane regulatsioon ja tõhus asutustevaheline koostöö.

“Kuigi Eesti finantsinspektsioon tegi Danske rahapesujuhtumile lõpu, on see siiski ilmestav näide, kuidas rahvusvaheline raamistik võib olla kuriteo tuvastamisel toe asemel riskiks,” ütles Tõniste.

Ta lisas, et kuigi praegu on Euroopa Liidu õiguslik raamistik ja Eesti järelevalveasutuste võimekused oluliselt parandanud, tuleks siiski pöörata tähelepanu uutele riskidele, näiteks krüptovaraga kaasnevatele ohtudele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.