Üks Eesti inimene soovis minna muusikakooli, kus õppetatakse DJ-ks. Eelmise aasta jaanuari kuuendal kuupäeval astus inimene Device DJ kooli, kus ta pidi tasuma 50 õppetunni eest 1775 eurot. Aprillis jäi kooli tegevus katki, segases olukorras ei saanud õpilane enam enda raha tagasi.
Õpilase väitel oli õppekvaliteet juba algusest peale ebakvaliteetne. Puudus õppekava ja õppeplaan. Õpilastele ei jagatud õppematerjale ja õpetajad vahetusid tihti. Nimelt andis õpilase läbitud 13 tundi selle aja jooksul kokku neli erinevat õpetajat.
Juuni lõpus pöördus õpilane kooli poole sooviga koolitusleping lõpetada ehk tahts saada raha tagasi tundide eest, mis tal saamata jäid. Täpsemalt oli õpilasel probleem selles, et ta tasus õpingute eest järelmaksuga ja ta soovis, et kool tasaarveldaks saamata jäänud tundide eest järelmaksu pakkujaga.
Kooli väitel sai õpilane soovi korral ära tulla ja raha tagasi küsida juba ammu
Kool keeldus õpilase pakkumisest. Selle peale ütles õpilane lepingu üles ja esitas kooli vastu tarbijavaidluste komisjonile kaebuse, kus nõuab 1313 euro ja 50 sendi tagasi maksmist.
Kool selgitas, et nende jaoks on olukord esmakordne, sest varasema kümne tegutsemisaasta jooksul pole keegi kooli niimoodi pooleli jätnud ega pahameelt õppetöö kvaliteedi kohta väljendanud.
Lisaks on koolil nende sõnul olemas õppekava, mida nad on kümne aasta jooksul pidevalt täiendanud. Õppekava leiab nende koduleheküljelt, aga sellele suunav link viib veebilehele, mida praegu ei ole olemas.
Õppekava koostamisel peeti kooli sõnul nõu haridusministeeriumiga ja eriala spetsialistidega. Õppekava kohandatakse kooli väitel ka vastavalt õpilasele iga kord eraldi vastavalt isikuomadustele. Sellest pidi õpilane kooli sõnul lepingu sõlmisel teadlik olema, sest kõik õpilased tutvuvad nende programmiga enne lepingule alla kirjutamist.
Õpetajate vahetumist põhjendas kool kahe asjaoluga. Esiteks ongi koolis mitmeid õpilasi, kellest leiavad ajapikku õpilased endale kõige sobivamad. Seetõttu vahetusidki õpetajad tihedalt. Teiseks toimus sellel perioodil, mil konkreetne õpilane koolis õppis, uue õpetaja otsing ning kooli sõnul oligi õpilasel kaks erinevat õpetajat, aga sellest teatati teda ette.
Kooli sõnul pakuvad nad ka võimalust 14 päeva jooksul soovitud kursuselt ära minna niimoodi, et kool maksab kõik tasutud summad täielikult tagasi. Seda võimalust aga kõnealune õpilane väidetavalt kasutada ei soovinud.
Enne lepingust taganemist olevat õpilane ka koolile helistanud ning selgitanud, et tal on eriolukorra tõttu rahalisi raskusi. Muuhulgas olevat ta ka öelnud, et koolis õpetatavaga on kõik korras ja põhjus pole koolis. Pärast eriolukorra lõppu arutas kool enda sõnul õpilasega, kuidas olukorda lahendada. Jõuti kokkuleppele, et kool maksab õpilasele raha tagasi, kui uus inimene tuleb samale kursusele, mille valis õpilane.
Kool väidab ka, et neil toimusid osade õpilastega, kes soovisid viiruse levikut trotsides ja kõiki ohutusmeetmeid kasutades edasi õppida, individuaaltunnid. Lepingu üles ütelnud õpilane seda ei soovinud. Kooli jaoks on imelik, et pärast seda esitas klient kaebuse, et ei ole piisavalt tunde saanud.
Kool peab raha ikkagi tagasi maksma
Tarbijavaidluste komisjon leidis aga, et kool ei ole õpilasele esitanud õppekava, graafikut ega õppeprogrammi. Seda oli komisjoni hinnangul näha kirjavahetusest, mida pidasid omavahel õpilane ja kooli esindaja kuni 9. juunini. Viimases kirjas tunnistas ka kool, et vähesed tunnid on toimunud.
Komisjoni hinnangul oli kooli juuli alguses saadetud kirjas lubanud õpilasele raha tagasi maksta. Seda aga ei juhtunud ja õpilane taganes lepingust 15 päeva pärast.
Kuna kool korraldas õpilasele ainult 13 tundi lubatud 50 tunni asemel ja aprillist kuni juunini ära jäänud õppetöö kohta mingisugust suuremat põhjendust kui üldsõnaline viide viirusele ei toonud, leidis komisjon, et kool jättis enda osa lepingust täitmata. Lisaks ei esitanud kool poole aasta jooksul õpilasele õppekava.
Seetõttu leidis komisjon, et kool peab raha tagasi maksma. Seda õpilase nõutud summas ehk 13 saadud tunni osas vähem kui kogu makstud summa.
