Ilmselt ei tea just paljud, et alkopoodide Superalko ja Cityalko omanik ajab väikestiviisi ka baariäri. Ehkki nende toidu- ja joogikohti räsisid samamoodi Harjumaale kehtestatud koroonapiirangut, ei saa nad määruse sõnastuse tõttu toetust.

Jutt käib rahast, mida valitsus otsustas jagada nendele ettevõtetele, kelle töötajaid räsisid eriti tugevalt Harjumaale ja Ida-Virumaale kehtestatud karmid koroonapiirangud. Toetust pidi saama 28. detsembrist 31. jaanuarini ning selle suuruseks oli iga töötaja novembri 1,5-kordne palgakulu.

Abi ei õnnestu aga saada Tallinnas sadama lähistel tegutseva küllaltki populaarse Kochi trahtri viieteistkümne töötaja ega samas kandis tegutseva Kai kohviku viie inimese eest, sest määruse sõnastus seda ei luba.

Sõnastus ei luba abi saada

Nende kahe toidukoha omanik on Aldar Eesti, mille põhiäri on alkopoodide pidamine: neile kuuluvad Cityalko, Superalko ja Sadama turg. Ka äriregistrisse on põhitegevusalana kantud jaemüük.

Määrus lubab aga toetust maksta üksnes nendele ettevõtetele, kelle jaoks majutus ja toitlustus on põhitegevusala. See tähendab, et ehkki toitlustamine Kochi trahtris ja Kai kohvikus vastab igati toetuse eesmärgile, ei saa seda õigusakti sõnastuse tõttu maksta.

Aldar on veendunud, et selline vahetegu ei ole õiglane ning ei vasta ka toetusmeete eesmärgile. Näiteks töötukassa lehelt leiab info, et toetust makstakse töötajatele, kes toimetavad piirangutest puudutatud valdkondades, näiteks toitlustuses.

“Selleks, et pakkuda riigi poolt kompensatsiooni äralangevatele sissetulekule, kinnitas valitsus täna toetusi kogumahus üle 30 miljoni euro. Need on suunatud nii turismi, majutuse, toitlustuse, kuid ka kultuuri, spordi ja haridusvaldkonna töötajatele,” rääkis ka toonane peaminister Jüri Ratas eelmise aasta lõpus.

Vahet tehakse ebaolulise järgi

“Kui võtta näiteks olukord, kus äriühingu osanikel on ühes äriühingus kaks ettevõtet – üks neist toitlustusasutus – ning panna võrdluseks kõrvale olukord, kus neil on kahes äriühingus kummaski üks ettevõte – üks neist toitlustusasutus –, siis esimesel juhul nad toetust ei saaks, teisel juhul aga küll,” tõi Aldar Eesti juhatuse liige Marge Uudre näite.

Tegelik äri ning sellega seotud ettevõtjad ja töötajad on kummagi näite puhul samad ehk tegelik olukord on identne. Nii moonutabki äristruktuuri põhjal erisuste loomine tema arvates tegelikkust ning kahjustab reaalsete ettevõtete ja inimeste huvisid ning toimetulekut.

Asi Uudre arvates võib-olla isegi tõsisem: tema sõnul on tegu ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega, mis võib olla vastolus põhiseadusega – eraldi äriühinguna tegutsev toitlustusettevõte saab toetust, kuid koos teiste ettevõtetega ühes äriühingus tegutsev toitlustusettevõte mitte.