Eesti turismifirmade liidu andmete järgi on reisiettevõtted pärast koroonaviiruse puhkemist maksnud riigile rohkem makse, kui otsetoetuste kaudu abi on tulnud.

Tänavu on riik reisisektorit otsetoetustega aidanud kokku veidi vähem kui 3,5 miljoni euroga. Sealhulgas on märkimist väärt, et väiksemad tegijad on osast toetustest ilma jäänud.

Samal ajal on maksuameti andmetel reisiettevõtted tasunud ainuüksi tänavuse aasta teises ja kolmandas kvartalis riigile makse rohkem kui 3 miljoni euro ulatuses. Oktoobri seisuga oli reisiettevõtete tööjõumaksude summa suurem kui saadud otsetoetused. Aasta lõpuks ollakse tublisti enam maksnud kui ise toetust saanud.

Tõsi, turismifirmade liidu võrdlus ei võta arvesse seda, et kevadel maksti ka kriisiaja palgatoetust, mida said ka turismifirmad.

Olukord kipub kriitiliseks minema

Reisiettevõtted on korduvalt rõhutanud sektori vajadust riigi abi järele, kuna turismisektori taastumise alguseni järgmisel kevadel on oluline hoida tööl kriitiline hulk spetsialiste, kelle abiga turismieksport taaskäivitada.

“Arvestades ettevõtete olukorra keerulisust ning seda, kui palju tööd ning energiat on kulutatud erinevate toetusmeetmete kujundamisele ja haldamisele, oleks oluliselt lihtsam, ettevõtete jaoks õiglasem ja riigi jaoks vähem kulukas teha otsus vabastada ettevõtted kriisi tingimustes tööjõumaksudest. Näiteks kuni selle ajani, mil käive taastub 50% ulatuses,” pakkus välja turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus.

Turismisektori katusorganisatsioonid on korduvalt pöördunud valitsuse poole abi saamiseks. Sektoris oluliste spetsialistide tööhõives hoidmiseks on liidu sõnul eriti vajalik Töötukassa sektoripõhise toe jätkamine kevadeni.

Seni ei ole valitsus reisiettevõtetele teada andnud, kas 18. novembril toimunud kohtumisel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemiga jutuks olnud ja valitsuse lauale jõudnud 25 miljoni euro suurust turismiettevõtete töötajate toetamist on arutatud ning milline on otsus. 

“Ettevõtjad elavad juba kuude kaupa päev korraga ning on lükanud edasi järjekordseid koondamisi lootuses, et riik leiab möödunud aastatel maksudena panustatud vahenditest võimaluse sektorile osa tagasi anda, et raskel ajal vastu pidada. Seda pole juhtunud,“ ütles Lugus.

Enne kriisi puhkemisest reisisektoris töötanud inimestest on tänaseks juba koondatud üle 40 protsendi, oma uksed on sulgenud kolmandik ettevõtetest.