Ees ootab gaasivaesus: Venemaa survestab gaasi eest tasuma rublades, aga mida see tähendab tavatarbijale?

Venemaa püüab oma valuutat tugevdada, kuid ilmselt see läbi ei lähe.Foto: Eesti Pank

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel kirjutas Eesti Panga blogis Venemaa gaasitarnega seotud probleemidest ning mõjudest majandusele. Vaatamata soovile jätkata sanktsioonidega ning mitte minna kaasa Venemaa jõulüketega suunata gaasi eest maksmine rubladesse, ootab meid ikkagi ilmselt gaasikitsikus ning kallite hindadega talv.

“Gaasilepingud on pikaks ajaks ette sõlmitud ja neil on konkreetsed tingimused. Üks neist on ka arveldusvaluuta. Gaasimüüja rublades arveldamise nõue – ükskõik kui jabur see ka poleks – on lepingu ühepoolne rikkumine,” selgitas Luikmel blogis.

Venemaa gaas on peale USA-d suurim gaasitootja ning nende gaasi asendamine on paljude ostjate jaoks ääretult ebamugav. Nende toodang annab keskeltläbi 18 protsenti maailma gaasitoodangust. Seeläbi oli ka riikide kaasamine sanktsioonidesse keeruline, kuna paljud riigid sõltusid suurel määral Venemaal toodetavast gaasist.

Miks Putin rubla tahab?

Luikmeli sõnul on Putini nõudmine, et gaasi eest peavad niinimetatud ebasõbralikud riigid edaspidi maksma rublades, seotud kokkukuivanud rublatehingute suurendamisega valuutaturul. Rublatehingute elavdamine aitaks rubla kurssi mõnevõrra kontrollida, mis vähendaks importkaupade hinnatõusu Vene tarbijale. Samuti vähendaks see pankade kahjumeid ning võimaldaks ehk intressimäärasidki langetada, mis täna seisavad 20 protsendi juures.

“Hetkel tundub, et Putini kehtestatud nõue maksta gaasi eest rublades on motiveeritud ka soovist näidata Venemaa meediatarbijale, et riik suudab Lääne sanktsioonidele vastu hakata ja oma tingimusi kehtestada. Kui Putin sunnib lääneriike sanktsioone leevendama või energiakaubanduse kaudu juba kehtivate sanktsioonide mõjusid vähendama ning rublat tugevdama, suurendab see Putini riigisisest usaldusväärsust,” arvas Luikmel.

Mida see Läänele tähendab?  

Euroopa Liit impordib ligi 1/3 tarbitavast gaasist Venemaalt ning rublaarveldus tekitaks segadust. Selleks, et üldse arveldada saaks, peaks siisostja Moskvas endale rublakonto looma. Luikmeli sõnul püütakse sellise nõudmisega sanktsioone kehtestanud riikide liidrite vahel lahkarvamusi tekitada, kuid tundub, et see läbi ei lähe.

“Itaalia, Saksamaa ja Austria on juba teatanud, et nad ei kavatse Venemaa ühepoolset kehtestatud rublaarvelduse nõuet täita ja lepingu järgi ei pea nad rublades maksma,” ütles Luikmel blogis ning leidis, et sellised nõudmised pigem kiirendavad Euroopa loobumist Vene gaasist.

Kahjulike mõjude hulgas on lühiajaline Euroopa majanduse kahjustumine. Hetkel on Euroopa gaasivarud peale talve ajaloolise miinimumtaseme juures, kuid lootust annab hooajaline gaasitarbimise langus.

“Euroopa Liit on suurendanud ja suurendab veelgi sõltumatust Venemaa gaasitarnetest. Juba käimasolevate “Eesmärk 55“ plaanide järgi väheneks maagaasi tarbimine Euroopa Liidus järgneva kaheksa aastaga umbes 30%. See on sarnane gaasi kogusega, mida täna Venemaalt imporditakse,” selgitas Luikmel ning leidis, et nüüd tuleb Venemaa gaasist sõltuvust vähendada kiiremini. See omakorda tähendaks, et fossiilsete kütuste kasutamisest loobumine lähiaastatel aeglustuks, kuid jällegi kiirendab roheinvesteeringute tasuvust tänaste kõrgete maagaasi ja nafta hindade tõttu. 

Igasugune gaasikaubanduse pingestumine võib küll lühiajaliselt kahjustada Euroopa majandust, kuid samas võib see juba lähemate aastate ettevaates pikemaks ajaks võtta Venemaalt ühe olulise sissetulekuallika. Jõulüke tundub ainus viis kuidas ennast pästa, sest Luikmeli sõnul on gaasimüügi ümberorienteerimine midagi, mis vajab suuri investeeringuid ning ligipääsu tehnoloogiale, mida Venemaal hetkel ei ole.

“Kui Euroopa Liit lõpetaks Venemaa gaasi ostmise, jääks Venemaal tänaste gaasi tipphindade juures Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul saamata ligikaudu 400 miljonit dollarit päevas,” rääkis ökonomist võimaliku kahju ulatusest Venemaale.

Ökonomist näeb täna, et lääneriigid tunduvad veel olevat teelahkmel: kas jätkata Venemaa majanduse aeglast väljatõrjumist või maksimeerida sanktsioonid kiirema tulemuse saavutamiseks?

Talv tuleb raske vaatamata otsustest

Luikmel selgitab blogis, et Venemaalt gaasi ostmise otsustava lõpetamise mõjud avalduks selgelt järgmisel talvel. “Sõltumata sellest, kas sanktsioonidega saavutatakse järgmiseks talveks soovitud mõju või mitte, tooks see kaasa vajaduse piirata järgmisel talvel gaasitarbimist. See tähendaks energiamahukate tööstusharude peatamise vähemalt külmemateks talvenädalateks,” ennustab Luikmel.

Luikmeli sõnul poleks gaasitarbimise vähendamise majanduslik mõju suurem kui pandeemia esimese laine ajal, kuid ilmselt väljendub ebaühtlasemalt. “Pandeemia-aegne kogemus näitas, et sihitud, lühiajaliste ning kiirelt rakendatavate toetuste abil on võimalik ka suuremahulisem majandusseisak suhteliselt rahumeelselt üle elada,” arvas ökonomist blogis.

Gaasivaesus ja selle piiratud kasutamine tähendab kõrgeid hindasid nii kodutarbijatele, tööstustele ja lõpuks ka taaskord poelettidel ja otsapidi ostukorvis. Survestatud oleme niikuinii ja valmisolek tulev talv üle elada peaks olema kindlam, kui eales varem.

Ökonomisti hinnangul on Venemaa majanduse kindlameelne ning kiire totaalne isoleerimine igasugusest rahavoost on kahtlemata lühiajaliselt kõige koormavam, kuid lõppkokkuvõttes on see ehk kõige tõhusam viis Venemaa poliitika mõistlikumale rajale juhatamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.