Kriisist raskelt tabatud tööandjad võivad oma töötajatele taotleda töötukassa erakorralist hüvitist – ent see võib jõuda inimesteni alles kuu keskel, mis võib tähendada, et kuu alguses tuleb toime tulla tavapärasest vähemaga.

Töötukassa hüvitab 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale lisaks vähemalt 150 eurot, ka tööjõumaksud peab tasuma tööandja ise.

Selle summa maksab töötajale välja töötukassa ise, ent mitte kohe: hüvitise on töötukassa lubanud välja maksta hiljemalt 15. aprilliks. Isegi, kui reaalsuses jõutakse seda teha mõni päev enne, ei saa see juhtuda oluliselt varem – vastav IT-süsteem pole veel valmis.

Veel pole teada, millal süsteem valmib ning tööandjad saavad hakata avaldusi tegema – täpse info lubas töötukassa selle kohta anda reedel. Seejärel tuleb aga arvestada, et töötukassal on otsuse tegemiseks kuni viis päeva aega.

Arvele võib tulla vaid 150 eurot bruto

Kuidas aga tööandja tasu arvestama peaks, kui taotlusi veel esitada ei saa – kui palju nüüd märtsi eest palka arvestama peaks? “Kui tööandja on kindel, et ta vastab kahele kriteeriumile kolmest, siis võib arvestada, et ta kvalifitseerub,” ütles töötukassa pressiesindaja Lauri Kool.

Siis on mõistlik töötajatega rääkida ja maksta oma panus – miinimum 150 eurot bruto – ära. Kui juhtub, et ettevõte siiski ei kvalifitseeru, siis saab töötajale juurde maksta, lisas ta.

“Samas, kui märtsis siiski on palgaraha – erakorraline aeg algas kuu keskelt -, siis võib aprilli ja mai eest hiljem taotleda,” lisas Kool. Toetust saab nimelt vaid kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.

Palgapäevad on Eestis tavapäraselt kuu esimestel päevadel, mis tähendab, et töötukassa hüvitise laekumiseni jääb ilmselt vähemalt nädal, võib-olla pisut rohkem. See tähendab, et kui tööandja töötukassa toetust taotleb, võib selle ajani tulla läbi ajada 150-eurose brutotasuga.

Nagu märkis ka tänane Eesti Ekspress, on Turu-uuringute AS-i eelmisel suvel tehtud uuring näidanud, et igal kümnes Eesti inimene ei pea sissetulekuta vastu üle nädala. Kolmandikul Eesti inimesed puuduvad säästud aga täielikult. Seega võib arvata, et aeg toetuse väljamaksmisena võib nii mõnelegi Eesti inimesele kujuneda päris keerukaks.

Kuidas ja mille alusel toetust makstakse?

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:

• tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
• tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
• tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
  Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Hüvitist taotleb tööandja, aga selle maksab välja töötukassa otse töötajale.

Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).

Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.

Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.