Uudis

Eesti Airbnb majutaja: Koristan, rassin, tassin, aga lätlased ikka virisevad!

Üürimisega võib 2000 eurot lisaraha teenida!

Tallinlane Jelena (nimi muudetud, ent toimetusele teada) elas oma pangalaenuga soetatud Põhja-Tallinna korteris, kuni tekkis vajadus kolida maale, rahulikumasse elukeskkonda.

Ta pani korteri Airbnbsse üles ja endalegi üllatuseks teenib ta sellega iga kuu terve lisapalga! 

Jelena võttis kätte ja tegi väikese turu-uuringu. Airbnb teenuse pakkujaid on Tallinnas 600 kanti, pakkujaid seinast seina. Seejuures näivad uuemad majad külastajate hulgas olevat populaarsemad kui vanad renoveerimata kohad.

Jelena 10 aastat vanas majas asuvas korteris on kaks magamistuba, avatud köögiga elutuba ja avar vannituba. Mis peamine – tal on naabrid, kes kodumajutusse soosivalt suhtuvad.

Nimelt on paljudes Tallinna elamutes Airbnb külaliste võtmine üsna keeruliseks tehtud.

Vaata, et naabrikiusu ohvriks ei satu

Jelena kuulis lugusid Kadrioru korteritest, kus ühistu hakkas tõelist kiusu ajama, kutsudes näiteks iga tugevama heli peale politsei – nii söödigi teenusepakkuja lõpuks majast välja. Ent Jelena majas on olukord Airbnb suhtes soosiv.

Esialgseks investeeringuks, et muuta korter viisakaks, kujunes umbes kolm tuhat eurot. See hõlmas töid põranda ja vannitoaukse vahetamisest kuni voodipesu ja nipsasjakeste soetamiseni.

Üürimisega alustas Jelena 2018. aasta märtsis. Läinud suvise ööbimise hinnaks kahele inimesele kujunes 100 eurot, millele lisandus 10 eurot iga järgmise kahe inimese eest. Kokku mahutab korter koos kahe magamistoa ja diivanvoodiga elutoas kuus inimest.

Koristusteenuse eest peavad külastajad sõltumata külastusajast ühekordse tasuna välja käima veel 30 eurot. Sõltuvalt teenuse lõpphinnast lisab Airbnb iga tehingu teenustasuks 5-15%.

Jelena sõnul sõltub majutuse hind suuresti hooajast ning muidugi on kohal ka nn turusolkijad, kes 25-eurose majutushinnaga turukoha eest võitlusse on asunud. Nii võibki langeda ühe öö hind Jelena korteris talveperioodil 45 euroni.

Kümmet sorti padjad ja vinguvad külalised

Seitsme kuuga on Jelena vastu võtnud inimesi igast maailma nurgast – Aasiast, Austraaliast, USAst, Kanadast, Uruguayst, Hollandist ja Soomest, ent ta kõige esimesed külalised saabusid Eestist.

Armunud paarike teisest Eesti otsast, alles täisikka jõudnud noored, kes jätsid mälestuseks vanni äärele põletusrandi ilma aluseta hoitud teeküünlast. Jelena otsustas sellest pisikesest pahandusest mitte välja teha.

Jelena jaoks jääb arusaamatuks, mille alusel Airbnb kortereid otsitulemustes järjestab.

“Mõnikord iseenda korterit otsides on mu korter 11. lehel, aga eile olin kohe esimesel. On see nii reitingute ja inimeste kommentaaride alusel või täiesti juhuslikult, sellest ma aru ei ole saanud,” selgitas ta.

Kõige enam vinguvad lätlased ja prantslased

Reitingu järgi on Jelena superhost. Superhost ehk supermajutaja staatus tähendab, et külastajad on majutuse hindeks pannud minimaalselt 4,8 punkti 5-st. 

Jelena kogemus näitab, et kõige suuremad vingujad on lätlased ja prantslased. Jelenale nimelt tundub, et sageli inimesed ei vaevu endale selgeks tegema, kuhu nad tulevad.

Tuleb kuueliikmeline seltskond Prantsusmaalt ehk vanemad oma kahe täiskasvanud poja ja nende pruutidega. Ja hakkavad kaebama, et elutoas on magada liiga valge ja vähe privaatne.

“Tuleks endale tunnistada, et kui sa ikka nii väga privaatsust vajad, peab rentima kolme eraldi magamistoaga elamise.”

Kui üks kolmeliikmeline eraldi tubades maganud seltskond pani pahaks, et vannituba oli kolmele inimesele liiga väike, siis teised külalised solvusid, et vannis “ei olnud piisavalt mulle”.

Kuigi kodukirjelduses ja fotodel on selgelt välja toodud, et vannitoas asub kõige tavalisem vann, mitte jaccuzi.

Enne kui suurest tulust unistad, löö kokku otsesed ja kaudsed kulud

Jelena on teenuseosutaja ametiga rahul, kuigi liialt hõisata ei söanda – äkki senine hea õnn pöördub. Tal on abiline, kes võtab külalised isiklikult vastu ja koristab, mistõttu Jelenal on otsekontakti oma külastajatega väga harva.

Igakuist pangalaenu maksab Jelena 600 eurot, kommunaalmakseid koguneb umber 200 euro eest. Lisaks koristusteenusele kuluv summa (iga seltskonna eest 30) ja kulutused pesumajas (6 inimese voodipesu umbes 15 eurot).

“Kindlasti on talveperioodil kulude ja tulude plussi saamine piiri peal. Minu käive oli siis 1000-1200 eurot kuus. Sellest maksad veel pangale, pesumajale, koristuse eest ja maksud – heal juhul jääb kätte paarsada eurot,” rääkis ta.

“Ent siis mõnikord ei saa koristaja tulla, sõidan ekstra linna, koristan, rassin, tassin ise pesud pesumajja. Ja see pidev suhtlemine! Majutajana oled nagu turismipunkt – alati pead kohe vastama, et säilitada oma superhost’i staatus.”

“Tuleb näiteks inimene kahe lapsega ja uurib minult, et kuhu ma soovitan neil Tallinnas minna. Ma saan muidugi aru, et külalistele meeldibki Airbnb osaliselt just seetõttu, et kuuleks kohaliku inimese arvamust ja vältida turistilõkse, ent majutajale on see ajakulukas lisatöö,” lisas ta.

Suvekuudel ulatub Jelena käive aga kohati 2000 euroni. “Eks aasta lõpus näeb, mis see üldpilt on,” lõpetab Jelena lubadusega kulud ja tulud kokku lüüa, et oma väikesest majutusteenuse ärist päris selge pilt saada.  

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.