Eesti eelarve oli pooleteise miljardiga miinuses, aga see on oodatust palju parem tulemus

Pildil ministeeriumite ühishoone, kus asub ka rahandusministeerium.Scanpix

Esialgsetel andmetel oli eelmise koroona-aasta valitsussektori eelarvepuudujääk pisut vähem kui poolteist miljardit eurot.

Valitsussektori – sinna alla lähevad avaliku sektori asutused, kes ise ei tooda, vaid mida rahastatakse maksudest: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid – puudujääk oli sisemajanduse koguprodukti ehk SKP-ga võrreldes 5,5 protsenti.

Tavalisel aastal oleks see ulmeliselt suur miinus, aga koroonaaja piirangud, toetused ning seesugune jättis mõistagi oma jälje. Rahandusministeeriumi analüütik Margus Täht tõdes, et tegelikult on puudujääk arvatust isegi pea 290 miljonit eurot väiksem.

Selle taga oli arvatust parem maksulaekumine. Lõpuks tuli makse ainult 108 miljoni jagu vähem kui aasta varem.

Tähe sõnul lõpetas haigekassa aasta 14 miljoni euro suuruse ülejäägiga, mis oli samuti oodatust parem tulemus. “Tugev maksulaekumine suurendas ravikindlustuse tulusid ja ajutiselt häiritud plaaniline ravi vähendas haigekassa väljamakseid,” märkis ta.

Haigekassa oluline rahastusallikas on sotsiaalmaks, mida maksab tööandja iga töötaja pealt – ümmarguselt pool sellest läheb tervisekindlustuseks, teine pool pensionikindlustuseks.

Teisalt oli aga kriisi selgelt näha töötukassa eelarves – see oli pea 330 miljoni euroga puudujäägis.

“Samas kujunes aasta lõpp prognoositust siiski paremaks tänu positiivsemale olukorrale tööturul ja sellega kaasnenud väiksematele töötuskindlustuse kuludele,” viitas Täht, et ka tööturul oli reaalne olukord kardetust parem.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.