Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringu kohaselt tajuvad Eesti elanikud, et hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiremini kui palk.
“Enam kasvas palk kõrgemapalgalistel ja kõrgema sotsiaalse staatusega töötajatel – juhtidel, spetsialistidel ja ametnikel. Palk ei muutunud keskmisest rohkem teenindus- ja müügitöötajatel ning iseendale tööandjatel,” ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets pressiteates.
Küsitletutest 45 protsenti tajuvad, et hinnad on tõusnud viimase aasta jooksul 5–10 protsenti. 23 protsenti küsitlusele vastajatest tunnetab, et hinnad on tõusnud üle 10 protsendi. Kõige tugevamini tajuvad hinnatõusu Ida-Virumaa elanikud ja mitte eestlased, samuti eakad ja madalama sissetulekuga töötajad.
“Hinnatõusu tajutakse kõrgemana, kui see tegelikult on. Kui pooled vastanutest arvasid, et hinnad on tõusnud 5–10 protsenti ja neljandik tajus, et hinnad on tõusnud üle 10 protsendi, siis statistikaameti andmetel on hinnad viimasel aastal tõusnud 2–3 protsenti. Palgakasv on samas olnud kiire ja seda kõigil palgatasemetel,” selgitas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Ligi kolmandik küsitluses osalenutest arvab, et suudaks praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul. 15 protsendi vastanute arvates suudaksid nad uue töökoha leida ühe kuu jooksul.
“Uue samaväärse töökoha leidmise suhtes on optimistlikumad nooremad, kõrgema sissetulekuga inimesed ning Tallinna elanikud. Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste, Ida-Virumaa ja väiksemate linnade elanike hulgas, madalamat palka teenivate ning kõrgharidust mitte omavate inimeste seas,” rääkis Voomets.
Kümnendik peredest ei oma sääste. Ligi pooled vastanutest omavad säästupuhvrit kuni kolme kuu kulutuste ulatuses. Kauem saaksid oma säästudest elada inimesed vanuses 50 eluaastat ja vanemad, samuti need, kelle sissetulek ületab 1500 eurot kuus.
“Sääste on murettekitavalt vähe, mis näitab, et inimesed ei ole finantsilisteks ootamatusteks valmis. Säästmise alustamiseks on oluline võtta oma rahaasjad kontrolli alla ning teadlikult tegeleda eelarve planeerimisega, et vältida tarbetuid kulusid ning leida võimalusi raha kõrvale panemiseks,” ütles Voomets.
