Eesti Energia turuülevaade: energiakriis näib selleks talveks seljatatud olevat

Eesti Energia märgib turuülevaates, et selle talve kriis paistab möödas olevat.Foto: Shutterstock

Energiakriis näib selleks talveks seljatatud olevat ja gaasivarusid hinnatakse piisavaks, et edukalt toime tulla mitte ainult käimasoleva kütteperioodiga, vaid luua head eeldused toimetulekuks ka tuleval talvel, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 108,8 €/MWh (-3,1 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind neljapäeva, 9. veebruari südaööl, makstes 13,93 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli maksta teisipäeva, 8. veebruari õhtul kell 18, mil hind oli 216,93 €/MWh.

Nädala keskmine gaasihind oli 54,8 €/MWh (-2,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Gaasihinnad on 17 kuu madalaima taseme lähedal, kuna on oodata pikemat perioodi leebema temperatuuri ja hoogsama tuulega. Samuti on suurenenud LNG tarned. Euroopa gaasihoidlad on 66% ulatuses täidetud, vähenedes nädalaga 4 protsendipunkti võrra. Lõppeva talve energiavarud on tagatud, kuid senisest intensiivsemalt peab regioon hakkama tegelema ettevalmistustega järgmiseks kütteperioodiks.

Ilm tuli appi

Venemaa algatatud energiasõjas on ilm olnud selgelt Euroopa poolel ja ka veebruari viimased nädalad prognoositakse tulevat kuni neli kraadi tavapärasest soojemad. Erakordselt tuulised päevad peaksid hakkama harvemaks muutuma, kuid päike muutub juba piisavalt intensiivseks, et päikesetoodangu maht vaikselt kasvama saaks hakata.

Nii möödunud sügis kui lõppev talv olid tavapärasest soojemad, kuid ettevaates ei saa selle kordumisele lootma jääda, mistõttu tuleb ees ootava suve ja sügise jooksul teha taas suuri pingutusi küttevarude taastamiseks. Kui ei juhtu midagi pretsedenditut, lõpetab Euroopa kütteperioodi tavapärasest oluliselt kõrgema gaasivarude tasemega, kuid nende taastamiseks saab oluliselt vähem kasutada Venemaalt pärit maagaasi, mis on olnud pikki aastaid gaasitarnete selgrooks.

Keeruline olukord, seal hulgas fossiilkütuste tarnete katkemine Venemaalt, on Euroopa energiahiidude pilgud suunanud nafta ja maagaasi poole. Nii teatas nt BP eelmisel nädalal, et jätkab investeeringuid olemasolevasse, süsivesinikel põhinevasse energiasüsteemi. Ühtlasi teatas BP, et vähendab nafta ja maagaasi tootmist väiksemas mahus, kui seni teavitatud.

Samal ajal plaanib Shell maagaasi tootmise võimekust suurendada ja TotalEnergies lubas nii nafta kui maagaasi tootmist tänavu 2% võrra suurendada. Kahtlemata on nende investeeringute tulemuseks rohkem süsinikdioksiidi heitmeid, kuid see on paratamatus energiasõjast võidukalt väljumiseks. Ühtlasi teatasid nii TotalEnergies kui BP, et suurendavad ka investeeringuid väikse süsinikujäljega energiatootmisse. Teatavasti ületas tuulest ja päikesest toodetud energia hulk esimest korda Euroopa Liidus maagaasist toodetud energia koguse.

Talve kriis on võidukalt seljatatud

Pikaajalise lahendusena energiajulgeolekule näevad Euroopa riigid siiski taastuvenergiat. Eelmisel nädalal teatasid nii Saksamaa kui Poola olulistest sammudest taastuvenergia arendamise soodustamiseks. Saksamaa soovib roheenergia osakaalu kolmekordistada ja jõuda 2030. aastaks olukorrani, kus 80% toodetud energiast oleks taastuv. Seni on liiga pikk loastamisprotsess taastuvenergia arengut tagasi hoidnud. Taastuvenergia osakaalu Saksamaa kogutarbimises aitab suurendada ka 2025. aastal valmiv ühenduskaabel Taaniga. Poolas aga muutus maismaatuuleparkide projekteerimine senisest hõlpsamaks.

Talve hakul korduvalt juhitud elektrikatkestuste eest hoiatanud Rootsi viis katkestuste riskihinnangu eelmisel nädalal tasemelt „võimalik“ tasemele „madal“, indikeerides energiakriisi teravaima tipu möödumist. Rootsi põhivõrguettevõtte Svenska Kraftnat hinnangul on energiaolukord Põhja-Euroopas paranenud, mida on toetanud tarbimise vähenemine tiputundidel. Hinnangu muutumise eelduseks on terve talve remondis olnud Ringhals 4 tuumajaama taaskäivitamine 19. märtsil. Olkiluoto 3 testtootmise algus lükati 6. veebruarilt kahe nädala võrra edasi 20. veebruarile ning regulaarse elektritootmise algus on planeeritud 24. märtsiks.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 335 MW. Sel nädalal on osaliselt või täielikult turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.