Valitsus andis täna rahandusminister Martin Helmele volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses.
See võimaldab Eesti Energial uue Enefit280 õlitehase rajamist. Kokku läheb uus tehas praeguste hinnangute järgi maksma 286 miljonit eurot.
Uue õlitehase rajamine tuleneb riigi kui omaniku ootusest ja Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvatada vedelkütuste tootmist, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
“Uue põlevkivi õlitehase rajamine on pikaajaline ja strateegiline investeering, millega me soovime väärindada Eesti olulisimat maavara, luua uusi töökohti ja säästa senisest rohkem looduskeskkonda,” ütles peaminister Jüri Ratas. “Täiendavate töökohtade loomine vähendab energiasektori käimasolevast muutumisest tulenevaid sotsiaalseid riske ja toetab Ida-Virumaa regiooni tervikuna.”
Loob sadu töökohti
Õlitehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris.
Valitsuse teatel võib ekspertide hinnangul kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.
Rahandusminister Martin Helme rõhutas, et omanik ootab Eesti Energialt jätkuvalt põlevkivi efektiivsema ja puhtama kasutamise arendamist ning õlitootmine on selle hea näide.
“Uue õlitehase rajamine on kooskõlas riiklike strateegiadokumentidega nagu energiamajanduse arengukava, põlevkivi arengukava ja ka kliimapoliitika põhialused. Nimetatud arengukavad näevad ette põlevkivi otsepõletamise vähendamist ja põlevkiviõli tootmise suurendamist,” rääkis Helme.
Veel ütles minister, et praeguses majandusolukorras on tähtis teha suuri infrastruktuuri investeeringuid, seda enam, et on põhjust arvata, et lähitulevikus muutub ehitamine pigem odavamaks.
Helme: põlevkiviäri emissioonid vähenevad
Helme lubas, et uue õlitehase ehitusega Eesti põlevkivitööstuse süsihappegaasi emissioonid ja põlevkivi kasutus ei suurene, vaid vähenevad.
“Seda põhjusel, et paralleelselt uue õlitehase ehitusega sulgeb Eesti Energia lõplikult mitu vanemat elektri tootmiseks kasutatud energiaplokki. Lisaks on põlevkivist elektri tootmise CO2 intensiivsus kordades suurem kui õlitootmisel,“ lausus Helme.
Ühtlasi rääkis Helme, et põlevkivisektor on riigile väga oluline tuluallikas, kust on viimastel aastatel laekunud riigikassasse üle 100 miljonit euro aastas ning põlevkivitööstus aitab samuti hoida kõrgepalgalisi töökohti Ida-Virumaal.
Rahandusministri sõnul on omanikupoolne kapitali sissemakse vajalik käivitamaks investeeringuid Enefiti uue õlitehase ehitamiseks ja Eesti Energia optimaalse kapitalistruktuuri ning investeerimisjärgu krediidireitingu säilitamiseks.
Aega läheb neli aastat
Uus õlitehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot.
Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. Uus õlitehas hakkab kasutama Enefit tehnoloogiat ning ehitustöödega on plaanis alustada käesoleval aastal.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et uue tehase toel kasvab Eesti Energia aastane õlitoodang üle 700 000 tonnini – arvestades 2019. aasta keskmist vedelkütuste müügihinda, siis tähendab sellise koguse müük riiklikule energiafirmale ligi 250 miljoni euro suurust müügitulu.
Ta lisas, et Enefit tehnoloogia võimaldab põlevkiviõli tootmise käigus ümber töödelda ka vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti, andes nii ringmajanduse põhimõtetel võimaluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo märkis veel, et kuna globaalne nõudlus naftatoodete järgi suure tõenäosusega kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul ning seetõttu on valitsuse hinnangul mõistlik toota kvaliteetseid ning vähese väävlisisaldusega vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on.
“Ühtlasi võimaldab õlitootmisega raha teenimine suurendada investeeringuid taastuvenergia arendamisesse, nagu on oma naftarahadega teinud näiteks Norra kuningriik,” seisab valitsuse teates veel.
