Riigihalduse minister, keskerakondlane Jaak Aab rääkis Geeniusele, et need küsimused arutatakse läbi sügise poole, kui algavad tuleva aasta riigieelarve ning järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia läbirääkimised. Kõnelused peaks käivituma augusti lõpus või septembri alguses, septembri lõpuks peavad dokumendid koos olema.

Ta märkis, et tegevuskulusid on ministeeriumid juba kokku tõmmanud.

Preemiad pole läbipaistvad

Aab nentis, et palgaküsimus on ministrite seas jutuks olnud – eriti see, mis puudutab preemiaid. Tema sõnul on üldine seisukoht seni, et kui keegi on kriisi ajal teinud ületunde või täitnud muid tööülesandeid, siis need tasud makstakse välja.

Mis tehakse aastalõpu preemiatega – mida tihti makstakse regulaarselt ja tulemuspalgana -, on veidi keerulisem. Praegu otsustavad ministeeriumid oma palgapoliitika üle suuresti ise, määrates, kes mida saab ja kui palju (lähtudes siiski seaduses olevatest piirangutest, näiteks võib lisatasu maksta kuni 20% põhipalgast)

Aab ütles, et tahab seda olukorda muuta ja ühtlustada. “Sellise ettepaneku ma valitsuskabinetile teen, kas see ka läbi läheb, ma ei tea,” rääkis ta. Mõte on selles, et reguleerida muutuvtasu eri valdkondade vahel ühtlasemaks – nii et need ministeeriumid, kes tahavad, võiksid tasu maksta küll, aga seda tuleb sel juhul väga selgelt põhjendada, vastama peab kindlatele kriteeriumitele ja eesmärkidele.

Selle aasta alguses tekitasid avalikkuses suurt poleemikat tasud, mida maksti tippametnikele ja juhtidele justkui tavapärase töö tegemise eest. Näiteks paljastas ERR, et siseministeerium maksab tihti tulemuspalka “väärtuspõhise käitumise eest”.

Aab nentis, et paljudes tekitas ilmselt küsimusi see, et eelmise aasta eest maksti lisatasusid välja ka kriisi ajal, kui erasektor tegeles täpselt vastupidisega – samas rõhutas ta, et need summad käisid eelmise aasta kohta, mitte ei ole seotud praeguse olukorraga.

Minister tõi olukorrast, kus tasud pole läbipaistvad, näiteks politsei- ja piirivalveameti. “Seal vist on selline süsteem, kus on juba lepingutes nimetatud tulemuspalk. See on igakuine,” märkis ta. Reaalsuses koosneb lihtsalt põhipalk kahest osast, nimi ei kirjelda sisu.

Kaugtöö annab uusi võimalusi

Erasektor on praeguse kriisi ajal kokku tõmmanud, vaadanud üle, kas töötajaid on ikka nii palju vaja ning vajadusel kärpinud ka kulusid. Kas riik plaanib sama teha? Realistlik vastus on, et ilmselt selgub ka see eelarvekõneluste käigus.

Aab märkis, et üldiselt on ta riigihalduse ministrina seisnud selle eest, et keskvalitsuse töötajate arv võiks pigem väheneda. Samas tuleb seda analüüsida tema sõnul siiski sisuliselt.

Ta tõi esile, et riigireform käib endistviisi edasi ning valdkonniti vaadatakse üle, kas on kokkuhoiukohti – näiteks reformiti haridussektorit nii, et seni eraldi tegutsenud sihtasutused Innove, Archimedes ja HITSA kaotatakse ära ning nende funktsioonid pannakse kokku ühtseks haridus- ja noorteametiks. Selliseid ühendamisi on töös veel.

Üks asi, mida kriis on aga õpetanud, et ei tasu karta, on aga kaugtöö, mis võib olla lisavõimalus töökohtade Tallinnast välja viimisel. “Võidakse karta, et kui töötaja käpa all pole, jääb töö tegemata,” tõi Aab näite kriisieelsest mõtlemisest.

Reaalne kogemus aga näitab, et see nii pole – riigihalduse minister märkis oma haldusala kohta, et kõik plaanipärane töö sai hästi tehtud ka kaugtöö tingimustes.