Aab nentis, et paljudes tekitas ilmselt küsimusi see, et eelmise aasta eest maksti lisatasusid välja ka kriisi ajal, kui erasektor tegeles täpselt vastupidisega – samas rõhutas ta, et need summad käisid eelmise aasta kohta, mitte ei ole seotud praeguse olukorraga.
Minister tõi olukorrast, kus tasud pole läbipaistvad, näiteks politsei- ja piirivalveameti. “Seal vist on selline süsteem, kus on juba lepingutes nimetatud tulemuspalk. See on igakuine,” märkis ta. Reaalsuses koosneb lihtsalt põhipalk kahest osast, nimi ei kirjelda sisu.
Kaugtöö annab uusi võimalusi
Erasektor on praeguse kriisi ajal kokku tõmmanud, vaadanud üle, kas töötajaid on ikka nii palju vaja ning vajadusel kärpinud ka kulusid. Kas riik plaanib sama teha? Realistlik vastus on, et ilmselt selgub ka see eelarvekõneluste käigus.
Aab märkis, et üldiselt on ta riigihalduse ministrina seisnud selle eest, et keskvalitsuse töötajate arv võiks pigem väheneda. Samas tuleb seda analüüsida tema sõnul siiski sisuliselt.
Ta tõi esile, et riigireform käib endistviisi edasi ning valdkonniti vaadatakse üle, kas on kokkuhoiukohti – näiteks reformiti haridussektorit nii, et seni eraldi tegutsenud sihtasutused Innove, Archimedes ja HITSA kaotatakse ära ning nende funktsioonid pannakse kokku ühtseks haridus- ja noorteametiks. Selliseid ühendamisi on töös veel.
Üks asi, mida kriis on aga õpetanud, et ei tasu karta, on aga kaugtöö, mis võib olla lisavõimalus töökohtade Tallinnast välja viimisel. “Võidakse karta, et kui töötaja käpa all pole, jääb töö tegemata,” tõi Aab näite kriisieelsest mõtlemisest.
