Kui Lätis ja Leedus on töökuulutuses seadusega kohustuslik palk avalikuks teha, siis Eestis pole ei seadust ega ka kommet. Tihtilugu selgub palk alles läbirääkimiste lõpus ning neid tööandjaid, kes juba töökuulutuses palga ära märgiks, on vaid käputäis.
Rahageenius päris Eesti suurimatelt tööandjatelt nagu Rimi, G4S, Tallink ja Swedbank, miks nemad palka juba töökuulutuste juures välja ei too ja mis nad arvaksid ideest, et seda teha.
Swedbanki personalijuht Ülle Matt: liigume samm-sammult
Suhtume töökuulutuste juures palgavahemike avaldamisesse positiivselt ning oleme seda ka ise juba aeg-ajalt praktiseerinud. Liigume samm-sammult, sest palgavahemike avaldamine nõuab põhjalikku organisatsioonisisest ettevalmistust. Näiteks alates sellest aastast oleme kõiki oma töötajaid teavitanud nende ametikoha palgavahemikust.
Palgavahemike avaldamine on mõistlik, et kõnetada kandidaate meie ettevõtte palgatasemega sobivate ootustega. Jälgime palgaturu trende ja tahame olla õiglast palka maksev tööandja. Arvan, et uue tööandjaga liitumine on igale töötajale elumuudatus, mistõttu on igati õiglane olla avatud töötaja perspektiivide suhtes.
Eestis võib veel siiski sarnase vastutusega ametite puhul olla töö erinevalt tasustatud, mistõttu palgavahemike avaldamine aitaks tasakaalustada ootusi ja teha valik juba enne kandideerimist. Tõsi, palganumbri või vahemiku avaldamisel on ka omad riskid ning ajutiselt võib see tööturul tekitada tööandjate omavahelise ülepakkumise, kuid perspektiivis aitaks see palgaturgu stabiliseerida.
Rimi personalijuht Kaire Tero: töötasu järgi tehtud valik ei garanteeri rahulolu
Sarnaselt enamuse teiste Eesti tööandjatega järgime tööturu tavapraktikat ja töökuulutustes töötasu ei avalda. Kindlasti on töötasu üks olulisemaid otsuse mõjutajaid, eriti just madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel. Leiame, et otsekontakt värbajaga, peale töökuulutusega tutvumist, et lisainfot küsida, on oluline. Töökuulutus ei tohi olla väga pikk ja nii ei ole võimalik kõike olulist infot ettevõtte ega töö sisu kohta seal kajastada. Töötasu näitamine võib seega ka kitsendada valikut mõjutavaid argumente.
Ainult indikatiivsest palganumbrist lähtudes ei saa kandideerija piisavalt infot, et teha parim valik erinevaid nüansse arvesse võttes. Kui kogu turul on kohustus töötasu avaldada, siis kaob see piirav tingimus võibolla ära. Siiski, kui valikuid tehakse vaid töötasu järgi, ei garanteeri see hilisemat rahulolu töö ja valitud ettevõttega.
G4S personalidirektor Indrek Sarjas: muidu kandideeriks inimesed tööle ainult palga pärast
Need ametikohad, kus meil on kindel töötasu (näiteks erinevad turvatööd), on ka palk kuulutuses kirjas. Seal meil puudub võimalus töötajaga läbi rääkida.
Muudel ametikohtadel seda ei ole, sest töötasu sõltub inimese enda oskustest ja teadmistest ning lõplik palganumber selgub läbirääkimiste käigus. Väga hea kandidaadi puhul oleme valmis ka kõrgemat töötasu maksma kui algselt planeeritud.
Meie eesmärk on ennekõike leida motiveeritud töötajad, keda paelub töö sisu ja väljakutse, mida pakume. Palganumbrit avalikustades võime saada liiga palju selliseid kandidaate, kes kandideerivad tööle ainult palga pärast. Heale kandidaadile pakume ka väärilist palka, kuid see sõltub juba konkreetsest töölesoovijast ja tema kompetentsidest.
Tallinki personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees: katsetasime, kuid see ei mõjutanud tulemusi
Palk töökuulutuse juures on seotud tavadega. Eestis pigem töötasusid töökuulutuste juures ei avaldata ja palga osas jõutakse kokkuleppeni töö läbirääkimise ja -pakkumise käigus. Samas Lätis ja Leedus on tavaks märkida töötasu töökuulutuse juures. Tallinkis oleme erinevates kanalites Eestis varasemalt kasutanud töötasude märkimist töökuulutuste juures. Erilist mõju see kandidaatide leidmisele ei avaldanud ja lõplik kokkulepe tehti ikka läbirääkimiste käigus.
Kas teha palgad avalikuks või mitte? Selles küsimuses saab leida erinevaid argumente ühele ja teisele poole, mõningad neist järgnevalt. Töövõtja jaoks lihtsustab avalikustatud palk valiku tegemist, kuid mõnikord võib ka takistada töökuulutusele reageerimist kas liiga kõrge või madala pakkumise korral. Ette avalikustatud töötasu ei pruugi motiveerida töövõtjat tööintervjuuks ja töötasu läbirääkimiseks põhjalikumalt ette valmistada.
Usun, et töövõtjad peaksid paremini tööandjatele just läbirääkimiste käigus väljendama oma seisukohti õiglasest töötasust. Tööandja seisukohast on palga avalikustamine seotud palgaralli soodustamisega, kui tööandjad hakkavad konkurentide pakkumisi üle trumpama väiksemate summadega, mis samas töövõtjale on sobiv. Samas positiivsest küljest võivad tööandjad hakata sellise palgaralli tasakaalustamiseks pöörama enam tähelepanu oma tööandja brändi arendamisele ning kandidaadile sobivaima väärtuspakkumise tegemisele.
Kokkuvõtteks usun, et mõlemal juhul jääb tööandjale ikka eesmärgiks jõuda kokkuleppele parimate kandidaatidega ning maksta neile õiglast töötasu.
