Probleemid leiti, ent hüvitamises kokkuleppele ei jõutud. Ostja tahtis oma raha tagasi ja lisaks veel 100 eurot kahjuhüvitist, kuna ta pidi oma vahenditest auto hiljem Tartusse transportida laskma. Müüja polnud nõus, nii et asi jõudis tarbijavaidluste komisjoni.

Anti teada või mitte?

Automüüja selgituste kohaselt vaatas ostja auto enne ostu üle ja talle anti teada, et autol on hetkel jahutusvedeliku pumba rike, ehk jahutusvedelik mootoris seisab ja ei käi ringi, ehk mootori jahutussüsteem ei ole praegusel hetkel töökorras ja auto ei ole kasutuskõlblikus seisukorras.

Firma kinnitusel pakuti ostjale auto parandust spetsialiseeritud töökojas garantiiga ning lisaks auto kohaletoomist peale remondi teostamist, kuid ostja olevat keeldunud ja soovis autot osta sellises seisukorras nagu see on ja lasta selle ise parandada.

Veel väitis automüüja, et tehingu vormistamisel kirjutati lepingule, et autol on mootori jahutussüsteemi rike, kuid ostja ignoreeris seda. Firma pakkus omapoolse lahendusena soodustust remonttööde tegemisel ja varuosade ostmisel nende koostööpartneri juures, kuid auto tagasiostmisega ei ole nõus.

Auto ostnud inimene aga väitis omalt poolt, et see pole lihtsalt tõsi: lepingus puuduvad tema sõnul punktid, mis ütleksid, et autoga ei tohi liigelda ja see on kasutuskõlbmatu enne veepumba ja hammasrihma vahetust. Samuti ei vasta tõele, et ta soovis autot sellises seisukorras, vaid firma langetas hinda remondi võrra ehk 300 euro jagu.

Raha tuleb tagasi maksta

Tarbijavaidluste komisjon mõtles asja üle järgi ning otsustas lõpuks, et autoostja nõue kuulub rahuldamisele.

Tegu oli müügilepinguga, kus üks pool oli eraisikust tarbija, mille puhul vastutab müüja seaduse järgi lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.

Seejuures eeldatakse üldreeglina tarbijalemüügi puhul – ehk siis, kui teine pool on eraisik, kes ise asja ka kasutama asub –, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Vastupidist peaks tõendama müüja.

Komisjon tuvastas, et autol esinevad puudused, millest müüja ei olnud teavitanud tarbijat. Veepumba ja hammasrihma kohta oli lepingu lisas küll märge olemas, ent samas esines autol näiteks defekt plokikaanes.

“Paistab, et autol on hiljuti plokikaas maha võetud (uus tihend on vahel). Mootor on alt väga õline. 1 ja 2 silindri pihustite polt oli lahti,” seisab ka aruandes töökojalt, kuhu ostja hiljem masina viis. Millelegi sellisele müüja aga tehingu ajal ei viidanud.

Nii leidiski komisjon, et kaupleja oli lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut Seetõttu on tarbijal võimalik lepingust taganeda.