Uudis

Eesti inimesed ei salli väga sularaha, aga ei kipu mobiiliga maksma. Miks?

Apple Pay mobiilimakse töötab nii telefonis kui kellas.Foto: Maxim Zmeyev/Scanpix

Eestis on sularaha kasutamine tugevalt vähenenud, ent uudsete makselahendustega oleme eksperdi sõnul muust maailmast maha jäänud. Üks põhjuseid võib olla see, et uudsemaid makseviise peljatakse.

Inbanki kaartide valdkonna juht Mari-Liis Küppar tõi esile, et möödunud aastal toimunud Eesti elanike finantskäitumise uuringu järgi maksis pea kaks kolmandikku vastanutest sagedamini kui sularahas.

“Neid, kes kasutasid ainult sularaha, oli vaid 9% ning sularaha maksekaardist sagedamini tarvitas vaid 14%,” nentis ta.

Eesti Panga makse- ja arveldusosakonna spetsialist Tiina Soosalu lisas, et uute makselahenduste kasutamine on stabiilselt tõusnud ning seda eriti viimase poole aasta jooksul.

“Eriolukorras tõstetud viipemakse limiit suurendas märkimisväärselt viipemakse osatähtsust – 2020. aasta teises kvartalis tehti 38% kaardimaksetest viibates, mis on 14% rohkem kui aasta varem,” rääkis ta.

Ka pangaäpid on jõudnud üha enamatesse nutitelefonidesse, kuna neist algatatakse juba enam kui viiendik kõikidest maksetest.

Mobiiliga ei kiputa ülemäära maksma

Küppar tõi aga esile, et kuigi maailmas on viipe- ja mobiilimaksed juba laialt kasutusel ning osa igapäevast, siis Eestis kasutatakse mõlemat siiski üllatavalt tagasihoidlikult.

Möödunud aasta lõpus turule tulnud Apple Pay andis tema arvates kindlasti lisatõuke mobiilimaksete suurenemisele ka Eestis, kuna Apple Pay-ga pole tavapärast 50 eurost viipemakse limiiti, vaid iga inimese enda seatud päevane ostulimiit.

“See lihtsustab kontaktivaba mobiilimakse tegemist ka suuremate ostude puhul ehk huvi mobiilimakse tegemise ära õppimiseks samuti suureneb,” rääkis Küppar.

Miks inimesed väga mobiilimakset omaks ei võta? Küppari sõnul võib üks põhjus olla, et tarbijatel on endiselt hirmud, mis reaalsuses on igapidi maandatud.

“Ekslikult arvatakse, et nutitelefoniga või krediitkaardiga maksmine on riskante, kuigi tegelikkuses on need kordades turvalisemad võimalused, kui tavapärase deebetkaardi kasutamine,” rääkis ta.

Näiteks krediitkaardi puhul võtab kõik võimalikud riskid endale pank, mitte kaardi omanik ehk valetehingute või pettuste puhul on neid lihtsam tagasi pöörata.

Ta lisas, et samuti saab krediitkaardile ja mobiilimaksetele seada limiidid, mis aitavad vajadusel eelarvest kinni pidada ehk mitte kulutada rohkem kui inimesel võimalik.

Inbanki kaardiäri juhi hinanngul on ka turvalisem kasutada mobiilimakset, kui kanda kaasas deebetkaarti, mille kaotamise või kadumise võid avastada alles siis, kui varas on jõudnud sellega pahatahtlikult ümber käia.

“utitelefon ning võtmed on tänapäeval peamised asjad, milleta inimene kodust ei lahku. Nii kurb, kui see ka ei ole, siis nutitelefon on meiega kaasas absoluutselt igal pool ehk selle kaotamist märkab inimene ka kiiremini,” arvas ta.

Lisaks saab turvalisuse tõstmiseks panna peale nutitelefoni tulevad teavitused, et kontrollida, kas makse tegija olid ikka sina ise.

Küppar usub siiski, et kui aastaga on mobiilimaksete kasutajate arv kümnekordistunud, siis kasutajate arv suureneb lähiajal veelgi.

“Kui juba ühe korra oled võtnud selle paar minutit, et siduda enda maksekaart mobiilimaksega ning taibanud, kuivõrd mugav ja lihtne see on, siis naljalt enam tavalist pangakaarti enam kasutada ei soovigi,” prognoosis ta.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.