Wolti selle aasta esimese kuue kuu statistika järgi jätavad eestlased kulleritele rohkem jootraha kui lätlased või leedukad.

Kevadel, koroonaviirusest tingitud liikumispiirangute ajal hinnati kullerite tööd veelgi rohkem ning jootraha anti heldemini, näitab statistika

Wolt Baltikumi tegevjuhi Liis Ristali sõnul kullerid jootraha ei eelda. “Kindlasti teeb see meele heaks kui tippi makstakse, aga otseselt ootust ei ole,” rääkis Ristal.

Kullerile saab jootraha tippi nii sularahas kui ka läbi äpi tellimuse lõppedes.

Tuleb välja, et jootraha jätmine sõltub ka ilmast: vihmase ja tormise ilmaga, kui eelistatakse ise mitte välja minna, on samuti näha, et jootraha jäetakse rohkem.

“Sama oli koroonapuhangu tippajal, kui tippi anti pea kaks korda rohkem kui tavaliselt,” rääkis Ristal. Alati ei ole tänu väljendunud ka rahas. Näiteks on kulleritele jagatud kallistusi, šokolaadi, palaval päeval pudeliga vett ja lapsed on oma joonistusi kinkinud.

Võrreldes lätlaste ja leedukatega annavad eestlased kulleritele rohkem tippi ning vahe oli esimese poolaasta lõikes pea kahekordne.

Viimase paari kuu trende jälgides on vahe aga vähenemas ning eelkõige on jootraha jätmine kasvanud just Leedus.