Kuigi Eesti majapidamised on viimastel aastatel aktiivselt laenu võtnud, ei ole võlakoormus – ehk võla suhe sissetulekutesse – suurenenud, sest ka sissetulekud on kasvanud kiiresti, märkis Eesti Panga ökonomist Eva Branten keskpanga blogis.
Samas sõltub võlaga seotud riskide ulatus lisaks võlakoormuse tasemele ka finantssäästude suurusest. Kuigi Eesti majapidamiste võlakoormus on euroala keskmisest väiksem, on seda ka säästud, mis on lisaks väga ebaühtlaselt jaotunud.
Laenukohustusega majapidamistel on vaba raha Eestis nimelt keskmiselt vähem kui ühe kuu brutosissetuleku ulatuses. “Seega võib öelda, et kuigi Eesti majapidamiste laenumaksevõime on paranenud, on paljud laenuvõtjad sissetuleku isegi lühiajalise kaotuse korral siiski väga haavatavad,” nentis ökonomist.
Laenu võtavad eelkõige jõukamad…
Laenu võetakse Eestis eeskätt eluaseme soetamiseks, aga küllaltki palju laenatakse ka tarbimiskulutuste katmiseks.
Tuleb välja, et võlg on Eestis jaotunud väga ebaühtlaselt. Üle 85 protsendi koguvõlast on koondunud 40 protsendi suurima sissetulekuga inimeste hulka. Kõige väiksema sissetulekuga viiendiku sekka kuuluvate perede käes on koguvõlast vaid 1 protsent.
Keskmiselt on laenu võtnud veidi alla poole majapidamistest, kuid ka laenuvõtjate osakaal erineb sissetulekute lõikes palju: kõige madalamas sissetuleku viiendikus on laenukohustus 15 protsendil majapidamistest, kõige kõrgemas 80 protsendil.
…aga madalama sissetulekuga inimesi koormab laen rohkem
Samas nentis ökonomist Branten, et väiksema sissetulekuga perede võlg moodustab koguvõlast küll vaid väikese osa, kuid kui nad on laenu võtnud, kulub neil igakuisteks laenumakseteks sissetulekust palju suurem osa kui suurima sissetulekuga majapidamistel.
See tuleneb peamiselt nende väikesest sissetulekust, aga ka asjaolust, et väiksema sissetulekuga perede võlas on suurema osatähtsusega lühema tähtajaga laenud.
Ökonomisti sõnul on leitud, et laenude tagasimaksmisel võib tõenäolisemalt tekkida tõrkeid siis, kui igakuisteks laenumakseteks kulub enam kui 30% sissetulekust. Eestis on selliseid majapidamisi ligikaudu 5% kõikidest laenuga majapidamistest. Samas on madalamates sissetulekurühmades nende osakaal oluliselt suurem.
