Eesti Loto maksis eelmisel aastal võitudena välja 21,4 miljonit eurot, millest umbes viis miljonit olid kiirloterii võidud. Täiendavalt maksis riigiettevõte Eesti Loto riigile maksude ja dividendidena kokku veel 12 miljonit eurot, teatas ettevõtte pressiesindaja.

Nelisada tuhat piletit

Eelmisel aastal ostis vähemalt ühe arvloterii pileti 424 406 inimest ehk umbes  41 protsenti üle 16 aastastest elanikest. Lotomängijate seas oli üsna võrdselt nii mehi kui naisi, samuti oli mängijaid kõigist vanusegruppidest, kuid enim oli ostjate seas inimesi vanuses 26-45 aastat.

Kokku osteti lotot 55,5 miljoni euro eest, mis teeb ühe mängija keskmiseks ostuks kuus 10,7 eurot.

Järjest kasvab arvloterii ostmine elektroonsete kanalite vahendusel ja see jõudis mullu 59 protsendi tasemele, millega Eesti on rahvusvahelises võrdluses esirinnas.

Enim võite Bingo lotoga

Arvloteriidest oli rohkem mängijaid Bingo lotol ning seal maksti välja ka enim võite – ligi 5,2 miljoni eest. Rahvusvahelised mängud Eurojackpot ja Vikinglotto ahvatlevad endiselt oma ülisuurte peavõitudega, mida loosiõnn mullu Eesti mängijatele paraku ei toonud, aga võidusummadena maksti kokku välja üle 16 miljoni euro.

Eelmisel aastal osteti kokku neli miljonit kiirloterii piletit, millest keskmiselt iga kolmas oli võidupilet. Kokku maksti välja kiirloto piletite võite üle viie miljoni euro. Kõige populaarsemad mängud olid kahe-eurosed Kullapada ja SuperSumm.

Üle kahe miljoni võidupileti

Mullu võideti kokku 2,4 miljoni lotopiletiga. Ehkki Tallinn ja Harjumaa on oma suuruse tõttu nii lotoostude kui -võitude osakaalus esikohal, ei jäta lotoõnn naeratamata ka mujal Eestis – kaks kolmandikku üle 500 eurose võiduga piletitest olid ostetud muudes maakondadades.

Suurim võit oli ligi 400 000 eurot

Suurim võidusumma oli eelmisel aastal 385 424 eurot – tegu oli Bingo loto võiduga, mis võideti 21. veebruaril internetist ostetud piletiga ja võidu sai Jõgevamaalt pärit suure pere ema.