Eesti majapidamiste kogukuludest 19,3 protsenti kulus möödunud aastal toidukaupadele ja mitte-alkohoolsetele jookidele, olles sellega Euroopa Liidu (EL) riikide esikolmikus; liidu keskmine näitaja oli 13 protsenti.
Toidukaubad on seega suuruselt kolmas EL-i majapidamiste kulusegment eluaseme- ja kütusekulude ning transpordikulude järel, mis moodustasid mullu vastavalt 23,5 protsenti ja 13,1 protsenti eurooplaste väljaminekutest, selgus Eurostati andmetest.
Kokku kulutasid EL-i majapidamised mullu toidukaupadele ja mitte-alkohoolsetele jookidele 956 miljardit eurot ehk 6,8 protsenti EL-i sisemajanduse koguproduktist.
Suurim oli toidu- ja joogikaupade osakaal majapidamiste koguväljaminekutest Rumeenias, kus näitaja oli koguni 26 protsenti. Järgnesid 20,2 protsendiga Leedu ja 19,3 protsendiga Eesti.
Segmendi osakaal oli väikseim Iirimaal, kus leibkondade kuludest toidu- ja joogikaubad moodustasid vaid 8,6 protsenti. Järgnesid 8,9 protsendiga Luksemburg ja 9,7 protsendiga Austria.
Viimase kümne aasta jooksul vähenes või püsis toidukulutuste osakaal samal tasemel enamikes liikmesriikides. Suurimat vähenemist nähti Leedus, kus toidukulude osakaal koguväljaminekutest vähenes 2009. aasta 25,4 protsendilt 20,2 protsendile 2019. aastal. Maltal vähenes toidukulude osakaal samal ajal 3,5 protsendipunkti, Poolas 3 punkti.
Leibkondade toidukulud kasvasid sel ajal siiski seitsmes liikmesriigis, enim Tšehhis, seda 1,3 punkti 15,5 protsendini 2019. aastal. Slovakkias suurenes toidu osakaal kogukuludest sel perioodil 1,1 protsenti, Ungaris 0,5 protsenti ja Hollandis 0,4 protsenti.
