Täna avaldatakse Arenguseire Keskuse raport “Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035”, millest selgub, et Eesti maksusüsteem vajab paremat tasakaalu tööjõu, tarbimise ja kapitali maksustamise vahel.

Eesti riigieelarvesse laekub Euroopa Liidu keskmisest kolm korda vähem kapitalimakse, sealhulgas varamakse lausa viis korda vähem.

“Muutuvad töövormid ja vananev rahvastik esitab Eesti maksusüsteemile üha suuremaid väljakutseid,” ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. “Kui praegu toetume ühiste kulude rahastamisel eelkõige tööjõu ja tarbimise maksustamisele, siis tulevikus on maksukoormuse parema tasakaalu saavutamiseks vältimatu enam maksustada ka kapitali.”

Piiritsa sõnul on tarbimismaksude tulu osakaal Eestis Euroopa Liidu keskmisest 50 protsendi võrra kõrgem ja kapitalimaksude maksutulu osakaal kolm korda madalam. Tarbimismaksude maksutulu oli 2019. aastal 42 protsenti, mis mõjutab aga kõige valusamalt madala sissetulekuga elanikke.

Tööjõumaksude osakaal maksutulust on Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldav, kuid tööjõumaksudele avaldab pikas perspektiivis tugevalt mõju vananev elanikkond ja töövormide muutumine.

Vara peaks julgemalt maksustama

“Senisest suurem varamaksude kasutamine võiks pikaajaliselt suurendada Eesti maksusüsteemi stabiilsust ja tulevikukindlust,” märkis Piirits.

Kapitalimaksude arvestusse kuuluvad varamaksud on näiteks kinnisvaramaksud, maksud netovaralt, pärandvaralt ja kinkidelt ning finants- ja kapitalitehingutelt. Eesti saab nende varade pealt maksutulu vaid 1 protsendi jagu.

Tulude maksustamisel on mitmed riigid liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. “Näiteks rakendub Leedus uus astmeline tulumaks ka intressitulule ja kinnisvara võõrandamisest saadud tulule. Poolas rakendub kapitalitulule aga solidaarsuslõiv, millega kogutakse 223 000 eurot ületavalt tulult 4-protsendilist maksu,” ütles Piirits.