Statistikaameti andmetel jätkus aprillis aastavõrdluses hinnakasvu aeglustumine, mis ulatus 13,5%-ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 2%. Sellest peamise osa andis kahe kaubagrupi – elektri ja soojusenergia – kallinemine, selgitab Eesti Panga ökonimist Sulev Pert.
Samal ajal odavnesid nii maagaas kui ka mootorikütused. Hinnasurve nõrgenemist on olnud märgata nii toidutoormete kui ka tootjahindades, aga mitte toiduainete tarbijahindades. Aprillis jätkus lihatoodete ja leivatoodete kiire hinnakasv.
Elektri ja soojusenergia kallinemise põhjuseks oli aprillis energiahüvitiste lõppemine, mis lisas kuises võrdluses hinnakasvule 1,5 protsendipunkti. Elektri hind tõusis aprillis võrreldes märtsiga 29%, kuid tuleb siiski arvestada, et hinnastatistikas lähtutakse elektri universaalteenuse hinnast.
Elektri turuhind on neljandat kuud püsinud universaalteenuse hinnast allapool, mistõttu on paljud tarbijad elektri universaalteenusest loobunud. Kuna tarbijahinnaindeks ei võta sellist aasta keskel toimuvat tarbimise struktuurimuutust arvesse, siis näitab statistika tegelikkusest kiiremat hinnakasvu.
Hinnakasvu järkjärguline aeglustumine jätkub kogu käesoleva aasta vältel. Inflatsiooni edasist pidurdumist toetavad langenud energiahinnad ja leevenenud probleemid tarneahelates. Järjest enam hakkavad mõjuma ka Euroopa Keskpanga otsused intressimäärade tõstmiseks.
