Eesti Pank hoiatab: pensionireform võib tulevikus tuua suure maksutõusu

Pensioniea lävel olijaid hakkab pensionireform kohe mõjutama. Foto on illustratiivne.Foto: Scanpix

Eesti Pank märgib enda detailses analüüsis teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise kohta, et kui säästude kogumine teise sambasse väheneb, tähendab see tulevikus survet oluliselt makse tõsta.

Mida rohkem muudatused kogumist teise sambasse vähendavad, seda suurem on tulevikus surve makse tõsta, et suurendada esimesest sambast kõigile makstavat pensionit, nentis Eesti Pank analüüsis.

Nimelt kui soovime, et esimesest sambast makstava keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka oleks 40%, siis suureneks vanaduspensioniteks makstava summa suhe SKPsse praeguselt veidi rohkem kui 6 protsendilt 2060. aastaks 8 protsendile. See tähendab, et rohkem on vaja ka raha.

Kui vanaduspensione rahastatakse sotsiaalmaksust, siis see sotsiaalmaksu
määra osa, mis on vajalik, et hoida keskmine pension keskmisest palgast 40 protsendi juures, suureneks praeguse 17 protsendi juurest 2060. aastaks umbes 23 protsendile.

Sambaraha kulutavad ära väheste säästudega inimesed

Pensionireformi analüüsist leiab huvitavat veelgi – näiteks on Eesti Pank veendumusel, et kõige tõenäolisemalt lõpetavad teise pensionisamba sissemaksete teemise ja kulutavad oma säästud ära need inimesed, kellel on suured likviidsus- ja krediidipiirangud (ehk kes ei saa väga lihtsalt laenu võtta) ja vähe muid sääste.

Inimestel, kellel likviidsuspiiranguid ei ole ehk kellel on võimalus vajadusel raha leida, pole motivatsiooni teise samba investeeringuid välja võtta, ja ära kulutada, kui peaks tekkima vajadus kiire vaja järele. Sama on ka inimestega, kellel on lihtsam saada laenu.

“Finantsvaradele ligipääsu motiivist lähtuvalt hakkavad kõige väiksema tõenäosusega oma
pensioniinvesteeringuid kulutama need inimesed, kellel on teise samba investeeringuid kõige rohkem,” nendib Eesti Pank.

Üldiselt on väikeste säästudega inimestel suurem motivatsioon oma teise samba investeeringuid kasutada kui inimestel, kellel on rohkesti sääste. Analüüsi järgi elab 34 protsenti teise pensionisambaga liitunutest peost suhu ning 74 protsendi jaoks on teine pensionisammas kõige tähtsam finantsvara.

Eesti Panga mõjuanalüüsi saab täispikkuses lugeda siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.