Eesti Panga ökonomist Sulev Pert kirjutas Eesti Panga blogis, et elektri hinnal hooajalist hinnalangust ei ole olnud ning börsihind on muutunud heitlikuks. Ühtlasi on tõusnud nafta maailmaturuhinna tõus ning antud hinnatõusu olukorras inflatsioon ilmselt ei ole langemas.

Lisaks tõi ta välja, et statistikaameti andmetel jätkus mais kiire hinnatõus, mis ulatus aastavõrdluses 20 protsendini ning eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,9%. Suurima mõjuga oli elektri ja mootorikütuste kallinemine. Nafta maailmaturuhinna tõusu on soodustanud ökonomisti sõnul ka euro vahetuskursi nõrgenemine. Vene-Ukraina sõda jällegi põhjustab toiduainete ja tootmiseks vajalike sisendite kallinemist.

“Inflatsioon püsib lähikuudel kiire. Suur osa tarbijakorvi kallinemisest on seotud majapidamiste suurenenud kulutustega energiale ning tulevikutehingute järgi jääb energia hind kõrgeks ka lähiajal,” rääkis Pert ning lisas, et kallim energia kandub tootmis- ja jaotuskulude kaudu teistegi kaupade ja teenuste hinda. See muudab omakorda hinnatõusu laialdasemaks ja ilmselt ka püsivamaks, sest energia hinnamõju läbikandumine võtab aega. “Inflatsioonitempo olulist aeglustumist pole seetõttu lähiajal oodata,” ütleb Pert. 

Sellele kõigele lisaks teeb olukorda Eestis hullemaks suurenenud nõudluse põhustatud hinnakasv. Põhjuseid on sellel ökonimisti hinnangul mitmeid, nagu näiteks kiire sissetulekute kasv, pandeemiaajal kogunenud hoiuste ja II pensionisambast välja võetud raha käikulaskmine ning ka riigi kulutuste kasv on andnud oma panuse.

“Seda, et elav nõudlus on võimaldanud ettevõtetel hindu tõsta kulude tõusust kiiremini, näitab muu hulgas kasumite jõuline kasv. Ühtlasi peegeldab kasumite suurenemine seda, et üle 10 protsendi küündiv keskmine palgatõus ei ole ettevõtete jaoks veel kontimurdvaks muutunud,” ütles Pert.