Eesti Pank tunneb muret avaliku sektori ülikiire palgakasvu üle, mis ületab pea kahekordselt erasektori palgakasvu ning mis võib süvendada Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime probleemi.
“Muret teeb, et see aasta kasvavad avaliku sektori palgad kiiremini kui erasektoris,” ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ajakirjanikele Eesti Panga värske majandusprognoosi tutvustamisel. Nimelt kasvab sel aastal keskmine palk erasektoris 7 protsenti, kuid avalikus sektoris tervelt 11,7 protsenti.
“Loodame, et siin on tegemist ühekordsete teguritega. Näiteks haldusreformi tagajärjega, et on leitud efektiivsusvõimalusi, mille arvelt palku suurendada. Aga kui avaliku sektori kiirem palgakasv peaks jätkuma, on see murettekitav,” lisas Kaasik.
Palgakasv on probleemiks just ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime mõttes, sest palgakasv on vedanud ettevõtete kulude kasvu sedavõrd, et kulud on kasvanud ekspordihindadest kiiremini ning Eesti eksportöörid on hakanud maailmas turuosa kaotama. Eesti Panga hinnangul jääb Eesti ekspordikasv alla välisnõudluse kasvule lisaks eelmisele ja tänavusele aastale ka 2019. ja 2020. aastal.
Eesti Panga president Ardo Hansson märkis, et kiire palgakasv sunnib vähetootlikku tööstust Eestist lahkuma ja inimesed liiguvad madalamat lisandväärtust loovatelt ametikohtadelt kõrgemat lisandväärtust loovatele kohtadele, mis on Eestile positiivne.
Samas kui avaliku sektori kiire palgakasv survestab inimesi hoopis avalikku sektorisse liikuma, siis jääb see võimalus kasutamata.
“Palgatõusu surve paneb eksportiva sektori raskemasse olukorda kui siseturule tootvad majandusharud. Valitsuse roll on palgasurvet tasakaalustada, et majanduse kasvuvõime ei kahjustuks,” lisas Hansson.
