Eesti Panga hinnangul võivad Põhjamaade pangagruppe tabanud rahapesukahtlustega kaasnenud mainekahju tõttu halveneda pankade rahastamistingimused, mistõttu võivad laenud muutuda kallimaks ja raskemini kättesaadavaks ka Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks.

Seni pole rahapesuskandaalid Eesti finantsstabiilsust ja Eestis tegutsevate pankade rahastamist eriti mõjutanud. Küll on aga langenud skandaali sattunud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hind. Mõju Eesti finantsstabiilsusele vähendab oluliselt see, et Eestis rahastavad pangad end valdavalt kodumaiste hoiustega, teatas Eesti Pank.

Samas on keskpanga teatel Eesti pangandussektori finantsseis hea ja seda ohustavad riskid väikesed. Nimelt kasvas Eesti pangandussektori koguvarade maht eelmisel aastal 42 protsenti. Varade kasvu taga on suuresti Luminori grupi struktuurimuutused: panga Läti ja Leedu tütarettevõtted muudeti Eestis asuva peakontori filiaalideks.

Ühtlasi sõltub Eesti finantssektor varasemast enam Läti ja Leedu majanduse ja panganduse arengust. Eesti Panga jaoks tähendavad Luminoris aset leidnud muutused seda, et järelevalveotsustes tuleb varasemast enam arvestada ka teiste Balti riikide panganduse ja majanduse seisuga. Juhul kui Luminoril peaks tulevikus vaja minema erakordset likviidsusabi, peab seda pakkuma Eesti Pank kui grupi peakontori asukohariigi keskpank. Luminori struktuurimuutustest tulenevaid riske vähendavad pangagrupi tugev finantsseis ja omavahendite kõrge tase.

Eestis mõjutab finantssektorit kiire palgakasv ja tugev kindlustunne, mis võivad suurendada eluasemenõudlust ja kiirendada eluasemelaenude kasvu.

“Majanduslikult heal ajal võidakse oma pikaajalist laenuvõimekust aga üle hinnata ja võtta üle jõu käivaid laene. Viimastel aastatel on Eesti inimesed küll eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja laenukahjumid on väga väikesed. Seetõttu on suuremad pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust väiksemaks,” teatas keskpank.

Kui aga majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid keskpanga hinnagul oluliselt suureneda. Eluasemelaenude riskide vähendamiseks plaanib Eesti Pank kehtestada kommertspankadele nõude, mis näeb ette, et pank peab kapitalinõude arvutama vähemalt 15 protsenti eluasemelaenude mahu pealt.

Uue valitsuse kavatsus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks kätkeb Eesti Panga arvates riske nii finantsstabiilsusele kui ka majanduse tasakaalule ning riigieelarve jätkusuutlikkusele.

“Kui osa inimesi võtab raha teisest sambast välja, võib see vähendada ülejäänud osakuomanike osakute väärtust. Pensionisambast välja võetud raha kasutatakse ilmselt ka tarbimiseks ja kinnisvara ostuks, mis võib suurendada majanduse ja kinnisvaraturu ülekuumenemise ohtu ning kiirendada liigselt eluasemelaenude kasvu. Kui vananeva rahvastikuga riigis inimesed pensionipõlveks piisavalt ei säästa, peab riik leidma muid lahendusi, et tulevikus oleks millestki pensione maksta,” märkis keskpank teates.