Masso nentis, et palgainfo detailsus sõltub suuresti sellest, kui palju vastaval ametialal inimesi vastavas maakonnas töötab. Näiteks Tallinnas ja Tartus võib palgainfo olemas olla väga detailselt ametialade kaupa, Hiiumaal aga veidi üldisemalt, sest paljudel detailsemalt defineeritud ametikohtadel töötavaid inimesi ei pruugi Hiiumaal olla lihtsalt piisavalt palju, et konfidentsiaalsusnõuetega vastuollu minemata palgainfot oleks võimalik avalikustada.
Aluseks võetakse ametialade klassifikaatori süsteem – mida pikem kood on, seda detailsemalt kirjeldab see ametikohta. Näiteks Tallinnas võib olla info olemas koguni neljakohaliselt – näiteks kood 1111 tähistab “seadusandjaid” — Hiiumaal aga ühe- või kahekohaliselt, näiteks 1 tähendab “juhte”, selgitas Tartu ülikooli vanemteadur.
Aitab teha tarku otsuseid
Miks aga rakendust vaja on? Võrdõigusvoinik tõdes, et palgalõhe ja kasvama hakkav pensionilõhe meeste ja naiste vahel on kahtlemata suureks murekohaks. “Selle praktilise lahendusega saame mõjutada inimeste endi otsuseid, kuidas oma elu planeerida. Teaduspõhine lähenemine tuleb siinkohal appi arguste otsuste tegemisele,” rääkis Pakosta.
Rakenduse tegemine on osa võrdõigusvoliniku kantselei teadusprojektist koos Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlastega, mis analüüsib soolist lõhet finants- ja pensionivarades Eesti andmete põhjal, kuid võrdluseks kasutatakse ka teiste Euroopa riikide andmeid.
“Teiseks analüüsime seni käsitlemata faktorite mõju palgalõhele Eestis, nendeks on näiteks ettevõtete innovaatiline tegevus ja üleminekuriigi taust,” rääkis Pakosta.
Viimane samm ongi praktiline veebirakendus, mis tugineb olemasolevale andmestikule, võimaldab palgapoliitikat turul igaühel ise vaadata ja oma järeldused teha ning näitab tänaste otsuste mõju tuleviku pensionitele nii meestele kui naistele.
