SEB Rootsi emapank avaldas teisipäeva õhtul ülevaate mitteresidentidest klientide maksete mahtudest Baltikumis aastatel 2005-2018. Sel ajal liikus läbi Eesti haru 25,8 miljardit eurot võimalikku kahtlast raha, mille päritolu ei ole läbipaistev.

SEB Eesti kommunikatsiooni ja turunduse juht Silver Vohu ütles aga BNS-ile, et emapanga poolt avaldatud info näitab, kui põhjalikult on pank ajaloolisi ärimahte analüüsinud praeguste teadmiste valguses.

“Oleme avaldanud ajaloolise ülevaate vähese läbipaistvusega klientide ärimahtudest, kuid neid ei saa võrdsustada rahapesuga, pigem on seda laadi ärimahtudes suurem risk panga ärakasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel,” ütles ta.

Vohu rääkis, et SEB Baltikumi rahapesuvastaste meetmete süstemaatiline tugevdamine algas juba 2006. aastal, mil pank vähendas järsult klientide hulka, kelle äritegevusest ei olnud piisavalt selget ülevaadet.

Tema sõnul näitabki ülevaade, et madala läbipaistvusega klientide ärimahud kiiresti pärast 2006. aastal kasutusele võetud meetmeid ning moodustasid selle kümnendil juba väga väikese osa mitte-residentide ärimahust.

Vähese läbipaistvusega raha käis eelkõige läbi Eesti

SEB on liigitanud vähese läbipaistvusega klientideks need kliendisuhted, mille ajaloolised ärimahud pangas ei vasta praegustele standarditele läbipaistvuse või äritegevuse kontrollitavuse osas. Ligikaudu 95 protsenti SEB vähese läbipaistvusega klientidest Baltikumis arveldasid seejuures Eestis.

“Oleme oma Baltikumi äri põhjalikult analüüsinud ja me ei ole näinud süstemaatilist riski, et SEB-d oleks kasutatud rahapesuks. Samas on kõik pangad alati igal ajahetkel majanduskurjategijate huviorbiidis,” ütles SEB president ja juhatuse esimees Johan Torgeby.

Kaks nädalat tagasi teatas pank, et Rootsi uurivad ajakirjanikud rahvusringhäälingu kanalist SVT on pangale esitanud küsimusi seoses kahtlaste tehingutega panga Baltikumi harus.

Sellega seoses on SEB saatnud välja arvukaid teateid seoses võimalike rahapesukahtlustega.