Eestile terendab koroonakriisi tagajärgede leevendamiseks ligi miljard eurot toetusraha

Peaminister Kaja Kallas.Foto: Madis Veltman / Postimees Grupp / Scanpix

Valitsus sidus täna Euroopa Liidu taasterahastu eelnõu vastuvõtmise riigikogus enda usaldushääletusega. Sellega lõppesid selle eelnõu suhtes riigikogu juhtivkomisjoni kohustused ja riigikogu esimees edastas eelnõule esitatud 766 muudatusettepanekut valitsusele. Täna pärastlõunal otsustas valitsus jätta esitatud muudatusettepanekud arvestamata.

Ühtlasi kiitis valitsus  heaks eelnõu uue teksti ja seletuskirja ning saadab selle lõppmenetlemiseks riigikogule. Valitsus on palunud kavandada eelnõu teise lugemise ja vastuvõtmise riigikogus 10. maiks.

„Eesti inimesed ja ettevõtted vajavad kiirelt lisatuge COVID-19 kriisi kahjudest taastumiseks,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Euroopa Liidu taasterahastu pakub selleks olulist tuge ning taasterahastu kasutuselevõtust sõltub otseselt see, kui kiiresti me kriisist välja tuleme. Siin ei saa aega kaotada. Seetõttu on parlamendi töö blokeerimine 766 sisutühja muudatusettepaneku esitamisega Eesti ühiskonna jaoks eriti valus. Abi peab jõudma meie inimeste ja ettevõteteni kiiresti ning see on põhjus, miks valitsus otsustas sekkuda ja siduda EL-i taasterahastu heakskiitmise enda usaldusküsimusega.“

Eesti jaoks ligi miljard eurot pakkuval taasterahastul on kaks suurt eesmärki: COVID-19 mõjul kõige suuremat kahju kannatanud valdkondade toetamine ja tulevikukindluse parandamine eelkõige rohe- ning digipöörde jaoks.

Kriisis tugevalt pihta saanud turismisektori toetuseks soovitakse taasterahastust suunata 17,7 miljonit eurot, ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljonit eurot. Taasterahastu puhul on olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro.

Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada 24 miljonit eurot, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovatiivsete rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Rahandusministri ettepanekul heakskiidetud rahastamiskava sisaldab ka Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.

Kui suure rahastuse Eesti saab, selgub 2022. aasta juuni lõpus, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.