Rootslane Anders Hedman on elanud 20 aastat Eestis ja 34 aastat kasutanud snusi ehk huuletubakat. Viimastel aastatel on temast saanud siinse rootsi kogukonna mitteametlik lobist, kes püüab leevendada Eesti karmi snusi-poliitikat. Snusi murega käis ta isegi minister Sikkuti juures.
Kõige karmimad reeglid terves Euroopas
“Eesti snusi puudutavad reeglid on kõige karmimad kogu Euroopa Liidus,” räägib Hedman. Tema sõnul segavad siinsete rootslaste elu kõige enam impordipiirangud. “Müügikeeld meid niiväga ei puudutagi, kuna me reisime palju ja saame seda kodumaalt osta. Probleem on aga selles, et ka maaletoomise reeglid on väga piiravad,” ütleb ta.
Eestisse võib sisse tuua 10 karpi või 500 grammi snusi. “Sellest võib keskmine kasutaja saada 5-6 nädalat. 10 karpi aga on mulle kümne päeva kogus,” on Hedman murelik. Asja teeb keeruliseks see, et üks karp võib kaaluda 11 grammist 42 grammini. See aga tekitab probleeme tollis ja potentsiaalse korruptsiooniohu – võimaluse ametnikule oma tõlgendust vastavalt lisamotivatsioonile muuta.
“Kohtusin eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumiga ja nad nõustusid, et see piirang on tobe. Pakkusin neile, et mõistlik oleks järgida Soome varianti, aga sellega nad polnud nõus,” ütleb Hedman.
Soomes on lubatud maale tuua ühe korraga kuni 1 kilogrammi snusi.
Küll aga oli ministeerium tema sõnul valmis kaaluma 10-topsi piirangu kaotamist, nii et jääks ainult kaalupõhine reegel.
Tubakatööstuse lobi
Hedman selgitab, et snusi müügipiirangute taga on ajalooliselt tubakatööstuse lobi. Kui suitsetamine baarides ja avalikes kohtades keelustati, andis see snusile konkurentsieelise, mistõttu oli tubakatootjate huvides seda turult eemale tõrjuda.
Rootsis on snusi tarvitatud 300 aastat. Anders Hedman spekuleerib, et omal ajal kasutasid seda ka rannarootslased, kuid ütleb, et mingit tõestust tal selle kohta pole.
Snusi müügipiirangud tõusid oktoobris avalikkuse tähelepanu alla, kui Facebook sulges maksu- ja tolliameti õhutusel 6700-liikmega Eesti snusi-kasutajate grupi.