Statistiliselt mõõdetuna langesid Eestis juunikuus hinnad möödunud aasta sama kuuga võrreldes protsendi jagu.

Swedbanki ökonomist Liis Elmik märkis, et tarbijad samas hinnalangust ei tunneta. Konjunktuuriinstituudi igakuise küsitluse järgi oodatakse järgmiseks aastaks pigem märgatavat hindade kasvu.

Samuti tõdes ta, et hindade langus ei ole alati hea uudis. “Kuigi hindade langus tundub esmapilgul tarbijatele rõõmusõnumina, siis tähendab see tööandjatele väiksemaid käibeid ja kasumeid,” märkis ökonomist,

See omakorda aga mõjutab tööturu ja palkade kaudu lõpuks ka tarbijaid.

Miks hinnalangus hea pole?

Majandusanalüütikutele ei meeldi pikemaajalisem deflatsioon ehk hinnalangus seetõttu, et see paneb tarbijaid ostuotsuseid edasi lükkama – milleks osta täna, kui homme saab sama kauba või teenuse odavamalt? Tarbimise vähenemine halvendab ettevõtete majandusolukorda aga veelgi.

Elmiku arvates on praegu aga tegu siiskieriolukorrast ja aktsiisimaksude alandamisest tingitud lühemaajalise hinnalangus. Aasta kokkuvõttes peaks hinnatase jääma 2019. aasta taseme lähedale ning hindade tõus peaks jätkuma juba järgmisel aastal.

Kuuvõrdluses hinnad kasvasid, elekter läks kõvasti kallimaks

Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad juunis võrreldes maiga 0,9 protsenti. Ametijuhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit maiga võrreldes enim kodudesse jõudnud elektri 13,2% hinnatõus.

“Oluliseks mõjutajaks oli veel hariduse ja lasteasutuste indeksi tõus, mille tingis kohalike omavalitsuste otsus võtta pärast eriolukorra lõppemist lasteaedades taas kohatasu. Samuti lõppesid kohalikule transpordile eriolukorra ajaks kehtestatud soodustused, mis koos bensiini 3,2% kallinemisega viisid ka transpordi suuremate mõjutajate hulka,” märkis Trasanov.