Uudis

Eestis kuulutati välja eriolukord. Mida see tähendab ja kaasa toob?

Jüri Ratas.Foto: Shutterstock

Haridusminister Mailis Reps kinnitas “Aktuaalses kaameras”, et valitsus on põhimõtteliselt teinud otsuse eriolukorra kehtestamiseks.

Täiendatud: valitsus kuulutas veidi enne südaööd eriolukorra ametlikult välja ning kehtestas rea piiranguid. Loe täpsemalt siit.

Reps ütles hilisõhtul “Aktuaalses kaameras”, et otsus on põhimõtteliselt tehtud. Vaieldakse aga juriidika üle, kuidas seda täpsemalt teha. Postimehele kinnitas ta, et eriolukorra tulemine on 97% kindel.

“Vaidlus käib juriidilise nüansi ümber, eriolukorda Eesti Vabariigis pole mitte kunagi kehtestatud ja see on eriline olukord. Lihtsalt tegelikkuses on küsimus põhiseaduse tõlgendamise ümber. Ma julgen teile öelda, head televaatajad, otsus on juba põhimõtteliselt ära tehtud,” rääkis minister.

Pikemas “Esimeses stuudios” antud intervjuus selgitas ta, et öösse pikenenud valitsuse istung ongi nii kaua kestnud selleks, et kõik laua ümber saaksid aru, mida eriolukord tähendab, ning kuidas seda õigesti teha.

“Me ei räägi mingist erakorralisest võimuvõtmisest,” ütles Reps.

Mida eriolukord tähendab?

Seadus näeb ette, et valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra.

Täna hommikul andis peaminister Jüri Ratas ka ülevaate kõige olulisematest meetmetest, mida koroonaviiruse puhul võib eriolukord juurdeanda.

“Kõigepealt, punkt 1, kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduste piirangud, saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida,” rääkis Ratas.

Teiseks, avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud, mis võimaldavad piirata avalikke koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas.

Kolmandaks – kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.

Neljandaks saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

“Lisaks võimaldab eriolukord ka õiguse anda korraldusi, seda seadus ütleb välja hetkel nii, et eriolukorra juhil on õigus anda korraldusi epideemia hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutusele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvale isikule, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi,” rääkis Ratas.

“Teiseks, töökohustus füüsilisele isikule, kohustus tööd teha, ainult siis, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud ei saa seda teha või ei saa seda õigel ajal. Kolmandaks, vallasasja sundvõõrandamine. Neljandaks, asja sundkasutus. Viiendaks, valduses eriolukorra tööde tegemine. Kuuendaks, ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine elutähtsa teenuse osutajale ja sideettevõtjale. Seitsmendaks, Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamine,” ütles peaminister.

Põhjalikult saab asjast lugeda siseministeeriumi koostatud hädaolukorra seaduse käsiraamatust – just see seadus reguleerib ka eriolukordi.

Märksõnad: ,

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses