Eestis oli teises kvartalis ehk aprillist juuni lõpuni keskmine palk 1433 eurot – vaid ühe protsendi jagu rohkem kui aasta varem. Mõnel pool Eestis palgad isegi langesid.

Nii tagasihoidlikult kasvasid palgad Eestis viimati kümme aastat tagasi – just nii kaua on käinud korralik palgaralli.

Kõrgeim brutokuupalk oli teises kvartalis jätkuvalt Harjumaal ja Tartu maakonnas – vastavalt 1574 ja Tartu maakonnas, madalaim aga 1103 eurot Valgamaal ning vaid 1025 eurot Hiiumaal.

Kõige enam kasvas brutopalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes Hiiu- ja Võrumaal, mõlemas 5,6 protsenti. Kõige enam langes palk Läänemaal – koguni 9,6 protsenti.

Meenutuseks – selline on viimastel aastatel olnud keskmise palga kasv (andmed statistikaametilt):

Kõrgemad palgad on ikka IT-s, sides ja finantsis

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side valdkonnas (2564 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2499 eurot) ning energeetikas (2118 eurot).

Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam energeetikas (10,7%) ja langes kõige rohkem kaubanduses (11,9%).

“Kui selle aasta esimeses kvartalis sai välja tuua vaid ühe tegevusala, kus keskmine brutokuupalk aastaga kahanes – kaubanduses –, siis teises kvartalis on palgad langenud pea pooltel tegevusaladel,” rääkis statistikaameti analüütik Karina Valma.

Tegevusalati nägi palgastatistika välja selline:

Kõrgeim palk oli Eesti riigifirmades

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1858 eurot) ning välismaa firmadele kuuluvates ettevõtetes (1754 eurot).

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa firmadele kuuluvates ettevõtetes (4,1%), kuid langes Eesti inimestele ja firmadele kuuluvates ärides (2,1%).