Finantsinspektsioon andis täna teada, et tegi avalikkuses tundmatule investorile Meelis Tikerpuule väärteo korras 500 eurot trahvi turumanipulatsiooni eest.
Finantsinpektsiooni teatel manipuleeris ta börsifirma Coop Panga aktsiatega 15. jaanuarist 7. veebruarini.
Juhtum on tähelepanuväärne, kuna turumanipulatsiooni Eestis väga tihti ette ei tule – viimane sarnane trahviotsus tehti 2018. aasta lõpus. Toona oli trahv 1000 eurot, lisaks sai 13 000 eurot trahvi üks ettevõte, mille abil manipuleeriti.
Sisu ei avaldata
Lihtsalt öeldes tähendab turumanipulatsioon vaba aktsiaturu toimimise segamist, luues kunstlikku või eksitavat ettekujutust, mis väärtpaberi hind olema peaks. Võimalikke manipuleerimisviise on väga palju, ilmselt tuntuim on hinna kunstlik ülesrebimine ise mõlemalt poolt tehinguid tehes, lootes, et teised kaasa tulevad.
Mida Tikerpuu täpselt tegi, finantsinspektsioon ei avalda, viidates ainult, et tema tegevuses ilmnesid Euroopa turukuritarvituse määruses nimetatud tunnused.
Määrus kirjeldab keelatud tegevust üsna kidakeelselt – kui asi lühidalt kokku võtta, ei tohi teha tehinguid, mis hoiavad ühe või mitme finantsinstrumendi hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel.
Kui 2018. aasta juhtumi puhul võib umbkaudu aimata, mis oli asja sisu – karistada said üks eraisik ning kaks tema juhitud firmat, millest võib järeldada, et omavahel võidi teha turgu mõjutavaid tehinguid -, siis nüüdne juhtum on huvitavam, kuna karistada saanuid on täpselt üks.
“Rikkumiste sisu avaldamisel lähtub finantsinspektsioon seadustest ja antud uudise puhul väärtpaberituru seaduse paragrahvi 230 lõikest 4-1, mis lubab meil avaldada nii palju, kui tänases pressiteates kirjas on,” selgitas inspektsiooni pressiesindaja, miks tagamaid täpsemalt avada ei saa.
Raskemad juhtumid võivad tuua suure karisutse
Kuna praeguses olukorras tegi finantsinspektsioon trahvi väärteokorras ning isegi mitte maksimaalses määras – turumanipulatsiooni väärteotrahvi ülempiir eraisikule on 1200 eurot -, siis on ilmselt tegu üsna kerge juhtumiga.
Juba need juhtumid, mida väärteo korras karistada tuleb, on harvad – veel vähem tuleb aga ette tõsisemaid juhtumeid, mida menetleb prokuratuur ning mille eest võib soolas olla ka kuni neljaaastane vanglakaristus.
Et tegu oleks tõsisemat trahvi või vanglat vääriva manipulatsiooniga, peab see kas olema läbi viidud grupi poolt – või peab asja taga olema börsifirma juht või tema lähedane, firma töötaja, väärtpaberituru kutseline osaline (näiteks maakler) või investeerimissoovituse koostaja või levitaja (ehk näiteks analüütik). Ühtlasi peab manipulatsioon olema kasaa toonud olulise kasu või tekitanud olulise kahju.
Suurim selline juhtum pärineb 2009. aastast, kui ärimees Toomas Tool ning SEB börsimaakler said süüdistuse ärimehe osalusega Arco Vara aktsiatega manipuleerimises.
Süüdistuse järgi andis ta maaklerile korraldusi müüa oma abikaasa kontol olevaid aktsiaid suures koguses üha madalama hinnaga. Selle eesmärk oli süüdistuse järgi viia Arco Vara aktsia hind alla, nii et neid saaks hiljem turuhinnast odavamalt tagasi osta, lõppeesmärgiks firma üle võtta.
Esimeses kohtuastmes mõisteti Tool ning maakler küll õigeks, ent ringkonnakohtus leiti nad siiski süüdi olevat, kusjuures Toolile määrati rahaliseks karistuseks isegi 500 000 eurot. Süüdimõistmine jäi jõusse ka riigikohtus.
