Eestis tohib nüüdsest kasvatada ja turustada mõndasid inimestele toiduks mõeldud putukaliike.
Kui praegu kehtiv Euroopa Liidu määrus loeb putukaid uuendtoiduks, siis enne 2018. aastat oli reegleid võimalik tõlgendada erinevalt Eestis ja enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peeti putukaid uuendtoiduks, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba.
Sselguse tõi Euroopa Kohtu mullu sügisel tehtud otsus, mille järgi ei olnud varasema määruse kohaselt terved putukad mitte uuendtoit, vaid tavatoit.
See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid ja neist valmistatud tooteid putukaliikide puhul, mis olid mõne ELi liikmesriigi turul enne 1. jaanuari 2018.
Seejuures kehtivad üleminekumeetmed, mille järgi võib putukaid müüa seni, kuni võetakse vastu otsus viimase konkreetse putukaliigi uuendtoiduna turustamise taotluse kohta.
Putukaid võib turustada ja kasutada nii tervena kui ka jahvatatult, küll aga pole lubatud turustada putukatest saadud ekstrakte. Putukate toiduna käitlemisest tuleb teavitada põllumajandus- ja toiduametit.
Mis putukaid tohib müüa ja kasvatada?
Põllumajandus- ja toiduameti kodulehel seisab, et üleminekumeetmete ajal võib Eestis kasvatada, turustada ja toidus kasutada järgmiseid putukaliike:
- Hariliku jahumardika vastsed ehk kollane jahuuss (Tenebrio molitor, meal worms)
- Toakilk (Acheta domesticus, crickets)
- Kilk (Gryllodes sigillatus, crickets)
- Rändtirts (Locusta migratoria, grasshoppers)
- Kõrbetirts (Schistocerca gregaria, dessert locust)
- Mardika liigi Alphitobius diaperinus vastsed (buffalo worms)
- Meemesilase nukud (Apis mellifera, European honey bee pupae)
- Kärbse liigi Hermetia illucens vastsed (black soldier fly larvae)
Putukaid võib turustada või kasutada nii tervetena – mitte elusalt – kui ka jahvatatult. Putukatest saadud ekstraktide turustamine pole lubatud.
Asja kohta saab lähemalt lugeda põllumajandus- ja toiduameti kodulehelt.
