Iga-aastase 24 Euroopa riigis läbiviidava krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrumi uuringu kohaselt ei tea 16 protsenti eurooplastest kui palju nad kuhugi võlgu on. Eestis on see näitaja aga enam kui poole võrra väiksem – 7 protsenti.
Balti naabritega võrreldes oleme oma laenuharjumustes kõige eeskujulikumad. Oma võlgade suurust ei tea 10 protsenti lätlastest ja 11 protsenti leedukatest, teatas Intrum.
Ühtlasi on pandeemia ajal vähenenud inimestel kasutada olev vaba raha, mistõttu eurooplaste võlakoorem eelmisel aastal suurenes. 16 protsenti eestlasi väitis, et on raha laenanud või jõudnud arvete maksmisel krediitkaardi maksimum limiidini. See näitaja on aga tublisti alla Euroopa keskmise, mis on 26 protsenti. Sellegipoolest on arvete tasumiseks laenu võtmine Eestis järsult tõusnud võrreldes 2020. aastaga, mil Eesti tarbijaist võtsid arvete tasumiseks laenu kõigest 10 protsenti.
“Teisalt oleme Intrumis täheldanud, et uute inkassojuhtumite arv on languses. See tähendab, et enamik laenukrediiti kasutavatest tarbijatest on võimelised laenu tagasi maksma enne, kui arve inkassole läheb. Enamik eestlasi kas ei võta üldse laenu või, jättes välja krediitkaardi- ja kodulaenu, laenavad vähem kui 10 protsenti enda igakuisest sissetulekust. Siiski pea pooled vastanuist tunnevad end laenu võtmise osas ebakindlamalt võrreldes pandeemiaeelse ajaga,” ütles Intrumi Baltikumi piirkonna tegevdirektor Ilva Valeika.
Eestis vastanutest 7 protsenti ütlevad, et neil on võrreldes pandeemiaeelse ajaga vähem selgust enda krediitkaardi ja muude lühiajaliste laenude osas. Euroopa keskmine näitaja on siiski palju kõrgem – 18 protsenti.
Praegu võiks arvata, et ees ootavad makseraskused
Samuti tõdevad 8 protsenti eestlastest, et on kaotanud järje, kui palju nad igakuiselt kulutavad erinevatele digitellimustele, näiteks voogedastusplatvormid, nagu Netflix, ja erinevad äpid. Euroopa keskmine näitaja on siingi ligi kaks korda kõrgem – 15 protsenti.
Valeika sõnul on pandeemia jätnud teatud tarbijad majanduslikult kehvemasse olukorda ning osa inimesi on ots-otsaga kokku tulemiseks võtnud täiendavalt laene. “Meie uuring näitab, et paljud on kaotanud ülevaate, kui suur on nende võlgade kogumaht. Arvestades seda ja üha kiirenevat inflatsiooni, võib tulevikus näha rohkem makseraskusi nii ettevõtete kui majapidamiste puhul,” prognoosis ta.
“Ainuüksi detsembris suurenes inflatsioon Eestis 8,6 protsendilt 12,2 protsendini. Hinnatõusu vedas peamiselt energiahind, mis kasvas 26 protsenti ja mis viib hinnatõusuni ka teistes sektorites. Ettevõtted peavad seega üle vaatama oma krediidihalduse strateegiad, et toime tulla eesseisvate väljakutsetega ja vähendada krediidikahju,” toonitas Valeika.
Inimesi valdab ebakindlus sellest, mida inflatsioon võib nende rahaasjadele tähendada. 10 protsenti eestlastest tõdevad, et nad ei kavatse endale selgeks teha, kuidas intressimäärad nende võlakohustusi mõjutavad.
Sellest on äärmiselt kahju, sest juhul kui reaalintressimäärad vähenevad, võib kõrgem inflatsioon aidata võlgades majapidamistel vähendada oma võlgade väärtust. Kuigi kui leidub neid, kes soovivad sellest aru saada, oleme inflatsiooni lihtsalt lahti seletanud oma artiklis SIIN.
Kõige enam on järje oma finantside üle kaotanud noored
Analüüsides vastuseid vanusegruppides lõikes, ilmneb aga, et just noored on kaotanud järje oma võlakohustuste suuruse üle. Vanusegrupis 18–21 ei erine eestlased teistest baltlastest. Baltikumis ütlevad 14 protsenti vastanuist, et neil puudub ülevaade oma võlgadest.
Intrumi sõnul on murettekitav, et paljud noored tarbijad ei oma ülevaadet oma rahaasjadest, kuna see võib panna nad juba varajases eluetapis rahaliselt keerulisse olukorda. Samas on sel vanusegrupil vähem vaba raha kui teistel eagruppidel. Õnneks sõltub laenu võtmine ikkagi sissetulekutest ning see seab ka laenamisele ülempiiri.
