Eestlased eelistavad kaardi või muu digitaalse maksevahendiga maksta sagedamini kui teiste euroala riikide elanikud, selgus eelmisel aastal korraldatud euroala elanike maksekäitumise uuringust. Kui euroalal tervikuna on levinuim makseviis sularaha, siis Eestis on eelistatuim makseviis pangakaart ja nutiseade.
Eestlased kasutavad pangakaarti ja nutiseadet maksmisel 57 protsendil juhtudest ja sularaha 39 protsendil juhtudest. Euroalal tervikuna on müügikohtades enim levinud sularahaga maksmine (52%), kaardi- ja nutimakseid kokku tehakse 44 protsendil juhtudest. Mõlemad makseviisid on inimeste jaoks mugavad ja kättesaadavad, mida kinnitavad Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud maksekäitumise uuringu tulemused.
Euroala elanikud kasutavad digitaalseid maksevahendeid varasemast enam, kuid sularaha kasutatakse endiselt kõige rohkem. Pangakaarti, mobiiltelefoni ja muud nutiseadet kasutati maksmisel 44 protsenti tehingute puhul. Sularaha on aga endiselt euroala müügikohtades populaarseim makseviis ja seda kasutati üle pooltel tehingutest (52%).
Samas on sularaha osakaal vähenemas. Eestis kasutatakse digitaalseid lahendusi euroala keskmisest rohkem ja suurem osa maksetest tehaksegi elektrooniliselt (57%). Sularaha kasutatakse Eestis maksmisel 39 protsendil juhtudest. Eestist enam kasutatakse digitaalseid maksevõimalusi vaid Hollandis, Soomes ja Luksemburgis. Kõige rohkem eelistatakse sularaha Maltal, Slovakkias, Austrias ja Itaalias. Neis riikides tehakse müügikohtades enam kui 60 protsenti tehingutest sularahas.
Sularaha eelistavad enam vanemaealised, nutiseadmeid kasutavad kõige rohkem kuni 24-aastased.

Üha enam tehakse igapäevaoste e-poodides. 2024. aastal tehti euroalal e-poodides ja internetis 21 protsenti ostudest ja seda on rohkem, kui näitas eelmine uuring. Eestis oli internetis ostlemise osakaal veelgi suurem, 24 protsenti. Füüsilistes müügikohtades tehti üle kogu euroala 75 protsenti igapäevastest maksetest ja 4 protsenti maksetest olid inimeste omavahelised maksed.
Kõige enam ostetakse veebipoodidest toitu (20%), riideid ja jalanõusid (17%), kodusisustustooteid, apteegitooteid ja kosmeetikat.
Eestlased hoiavad kodus keskmisest rohkem sularaha
Eraisikutevahelisi makseid tehakse euroalal sularahas 41 protsendil juhtudest, erinevaid digitaalseid võimalusi kokku kasutatakse 53 protsendil juhtudel. Eestis on digitaalsete omavaheliste maksete osakaal 70 protsenti, sularaha osakaal on 25 protsenti.
Euroala elanikest 62 protsenti peab sularahaga maksmise võimalust oluliseks. Võrreldes eelmise uuringuga on selliselt vastanute osakaal isegi pisut kasvanud. Eestis on selliseid inimesi 53 protsenti. Seevastu 34 protsenti elanikest ei pea sularahas maksmise võimalust eriti oluliseks ja 13 protsendi sõnul pole see üldse tähtis. Teistest enam hindavad sularahas maksmise võimalust 55-aastased ja vanemad inimesed.
Kõige enam hinnatakse sularahas maksmise puhul seda, et säilib maksja anonüümsus. Oluliseks peetakse ka, et sularahas maksmisel on parem ülevaade tehtud kulutustest, arveldamine on kohene ja sularaha aktsepteeritakse enamikus olukordades. Pangakaardi eelistajad hindasid samas jällegi just selle makseviisi lihtsust ja kiirust ning seda, et sularaha ei pea kaasas kandma.
Sularaha kättesaadavust pidas euroalal keskmiselt heaks 87 protsenti elanikest, Eestis on rahulolu pisut kõrgem, 89 protsenti. Mingit sularahavaru hoiab kodus 35 protsenti euroala elanikest. Nagu varem, paistab ka seekord silma Eesti, kus sularaha hoiab kodus rohkem inimesi, 44 protsenti elanikest. Veel enam varutakse sularaha Slovakkias.
Uute maksevahendite kasutuselevõtu kõige olulisemateks põhjusteks pidasid euroala elanikud maksevahendi turvalisust ja kasutamise lihtsust. Oluliseks peetakse ka, et maksmine ei tooks täiendavaid kulutusi ning suurendaks privaatsust. Lisaks tuli uuringust välja, et pea iga kümnes elanik vajab abi elektrooniliste maksete tegemisel. Selliselt vastanute osakaal on kõikides vanusegruppides suhteliselt sarnane. Ka 8 protsenti Eesti elanikest väitis, et vajab maksete tegemisel abi.
Eesti Pank soovitab inimestel hoida igaks juhuks võimalike erakorraliste katkestuste puhuks rahakotis pisut sularaha ning pikemateks katkestusteks võiks perel olla kodus nädalane sularahavaru.