Jaekaubandustehnoloogiafirma StrongPoint tellitud ja uuringufirma Norstat korraldatud uuringust selgus, et iseteeninduskassad on Balti riikides kõige populaarsemad eestlaste seas, kellest lausa 74 protsenti eelistab ostlemisel iseteenindustehnoloogiat kasutada.
„Eestlased on erinevate kaubandustehnoloogiate kasutuselevõtmisel olnud juba aastaid Baltikumis eesrindlikud, seega on loogiline, et ka iseteeninduskassadon just Eestis kõige levinumad. Uuringust selgub, et inimesed otsustavad iseteeninduskassa kasuks, kuna see on kassajärjekorras seismisega võrreldes märksa kiirem,“ selgitas StrongPoint Baltikumi tegevjuht Rimantas Mažulis.
Kui eestlastest kasutab sisseoste tehes iseteeninduskassat kas alati või enamasti 74 protsenti inimestest, siis Lätis on sama protsent 63 ja Leedus 66. Põhjus, miks tehnoloogiat eelistatakse, on valdavalt kõigis riikides sama – inimestele ei meeldi järjekorras seista ja iseteeninduskassat kasutades saab neid vältida. Samuti leitakse, et poeskäik läheb iseteenindust kasutades kiiremini.
Samuti toob Rimantas Mažulis uuringutulemustest välja, et enamik inimesi käib nüüd poes harvemini, kuid ostab korraga rohkem. See näitab, et viiruspandeemia mõju on selgelt tunda ka kaubanduses, kus inimesed soovivad piirangutest kinni pidada ja kontakte vältida. Lisaks sellele kasutatakse distantsi hoidmiseks ja kontaktide vältimiseks varasemaga võrreldes palju rohkem iseteeninduskassasid.
Lisaks selgus uuringust, et eestlased on võrreldes teiste Balti riikidega praeguse poodlemiskogemusega enim rahul ehk neile meeldib lahendus, kus poes on võimalik valida nii tavakassa kui ka erinevate iseteeninduslahenduste vahel.
„Huvitav tulemus oli ka see, et päris suur osa inimestest – 30 protsenti Eestis, 44 protsenti Lätis ja 46 protsenti Leedus – unistavad poest, kus saab oste sooritada nii, et kassas ei ole vaja enam midagi teha, sealhulgas tooteid skaneerida või maksta. Selle ideaali kohaselt toimiks kõik automaatselt ja inimene saab poest peale toodete valimist lihtsalt minema jalutada ja raha võetakse kontolt automaatselt. Kuigi sellist lahendust Baltikumis veel kasutusel ei ole, siis kindlasti ei ole tegemist ulmetehnoloogiaga, mis ei ole võimalik. Ühendriikides, Saksamaal, Itaalias ja Iisraelis on taolist tehnoloogiat juba katsetatud ning on tõenäoline, et tulevikus on sel viisil poodlemine tõesti võimalik,“ rääkis Mažulis.
Samuti selgus uuringust kaks tehnoloogiat, mille tulekut kõigis Balti riikides pikisilmi oodatakse – nutikärud ja nutikassad. Enamik kõigis riikides küsitluses osalenud inimestest tõid välja, et neile meeldiks, kui poodides oleks võimalik kasutada nutikaid ostukärusid, millele on toodete skaneerija juba sisse ehitatud ning nutikassasid, mis tuvastaksid kassas kaalutavad toote automaatselt ja neid ei peaks eraldi menüüst otsima. Sellise lahenduse poolt on 65 protsenti eestlastest, 60 protsenti leedukatest ja 79 protsenti lätlastest.
„Uuringu tulemustest näeme selgelt, et olukord kaubanduses muutub kiiresti ja seetõttu otsivad ja proovivad uusi lahendusi ka jaemüüjad. Pandeemia on kindlasti oluline faktor, mis on pannud nii inimesi kui ka poode uusi tehnoloogiaid kiiremini kasutusele võtma. Samuti töötavad tehnoloogiafirmad pidevalt, et uudseid lahendusi poodidele pakkuda,“ sõnas Mažulis.
