Uudis

Eksperdid selgitavad: kas praegu on majanduskriis, kaua see kestab ja on see sama hull kui eelmine?

Eesti majandus saab koroonast korraliku hoobi, aga tunneli lõpust paista valgus.Foto: Pixabay

Koroonaviirus on nii Eestis kui mujal majanduse pea seisma pannud. Kui halb olukord on ja kaua see kestab?

Küsisime järgi Eesti majandusanalüütikutelt, kes nendivad, et kriis on küll, aga eelmise, pankadest ja laenamisest alguse saanud surutisega seda võrrelda ei saa. Eesti seis on ka tublisti parem, kui enne eelmist kriisi.

“Tehniliselt on praegusel olukorral olemas kõik majanduskriisi tunnused. Nii nõudlus kui pakkumine on järsult vähenenud, ettevõtted on sattunud raskustesse ja paljud inimesed on kaotanud töö,” nentis LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Ta tõdes, et nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutus on kaasa toonud suured hindade kõikumised, mille parimaks näiteks on kõrge volatiilsus aktsiaturul ja paari nädala tagune nafta hinnašokk. “Inimeste elujärg on kannatada saanud ning majanduse kogutoodang väheneb,” ütles Aab.

Sama meelt on ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kelle sõnul näitavad praeguseks avaldatud esimese kvartali numbrid, et märtsis majandusolukord järsult halvenes. “Tugevama löögi saime alles alates aprillist,” nentis ta.

Koroonaviiruse levik ja eriolukorra kehtestamine on kõige enam mõjutanud mõistagi kogu turismisektorit, aga ka kunsti ja meelelahutuse tegevusala. Kaardimaksete käibed on läinud tugevasse langusesse, mis näitab eratarbimise vähenemist. Aprillis halvenes järsult ka kõikide sektorite kindlustunne ning näiteks tööstuse ja teenuste sektorite ettevaatav hinnang kukkus allapoole möödunud kriisi taset.

Kiiret kasvu ei tasu kohe oodata

Kui kaua kriis täpselt kestab, on muidugi raske hinnata, aga kohe hoobilt olukord ilmselt ei lahene.

“Eriliseks muudab olukorra tõsiasi, et tänane olukord ei ole tingitud majanduslikest põhjustest, vaid on rahva tervise huvides riikide poolt teadlikult tekitatud. Seetõttu on valitsused kasutusele võtnud ka harjumatult lahked abipaketid, mis peaksid olukorda leevendama ja hoidma majanduslanguse võimalikult lühiajalise,” rääkis LHV analüütik Aab.

Parima teadmise kohaselt kahaneb majandustoodang käesoleval aastal järsult. Aasta algus oli positiivne ning esimese kvartali koondnumbrites ei pruugi piirangute mõju veel väga tugevalt peegelduda. Teine ja kolmas kvartal saavad aga olema väga keerulised, sest osa majandusest on kaheks kuuks sisuliselt pausile pandud.

Majanduskasvu taastumise tempo sõltub Aabi sõnul palju majandusvälistest teguritest – näiteks vaktsiini valmimine, haiguse teine laine sügisel ja nii edasi -, mistõttu on selle täpset kulgu raske prognoosida.

Swedbanki peaökonomist Mertsina tõdes, et praegu on majandus kukkunud järsult ja väga tugevasti ühe kuuga, kusjuures Swedbankihinnangul jääb majanduslanguse põhi teise kvartalisse.

“Samas tuleks arvestada, et kuigi Eesti, koos paljude teiste riikidega on järk-järgult lõpetamas eriolukorra ajal kehtestatud piiranguid, ei vii see meie majandust kiiresti kasvule. Nõrk välisnõudlus piirab ekspordivõimalusi veel pikemalt ning ka turismisektor ei taastu sellest kriisist kiiresti,” nentis ta.

Kui sarnane on olukord eelmisele kriisile?

Kuigi sellel aastal on oodata tugevat majanduslangust, on praegune kriis Mertsina sõnul väga erinev 2008-2009 majanduslangusest. Erinevad on nii nende kriiside põhjused, kriisidele eelnenud majandusolukord, kui kiiresti majanduse kukkumine toimus ning kui kiiresti ja tugevalt kriisile reageeriti.

Eesti sisenes praegusesse kriisi küll aeglustuva majanduskasvuga, kuid majandus oli võrdlemisi heas tasakaalus. Enne 2008. aastat oli aga Eesti majandus ülekuumenenud ja kehvas seisus.

Kui 2008-2009. aasta kriisi algus ja põhjus asus väljapool Eestit ning seda võimendasid majanduses tehtud vead, siis praeguse kriisi põhjus ei ole seatud majanduses tehtud vigadega. Kuigi 2008-2009.a. majanduslangus süvenes kiiresti, toimus see siiski järk-järgult, praegu on kukkumine toimunud aga ühe kuuga, loetles Mertsina.

Väga erinev on tema sõnul ka see, kuidas kriisile reageeriti. 2009. aastal ei olnud Eestil, ega tegelikult ka suuremal osal Euroopast, esmaseks ja lühiajaliseks prioriteediks kriisist võimalikult kiire väljumine, vaid üritati tagada majanduse jätkusuutlikkus pikemas vaates. Seetõttu rakendati ka kokkuhoiupoliitikat.

Liiga tugeva majanduse stimuleerimisega kardeti Eestis hinnakasv liiga kiireks tõsta, mis oleks võinud välistada euroala liitumise. Euroalaga liitumise eesmärk mõjutas siis poliitika valikuid.

“Praegu on aga teatavasti enamus riike, sealhulgas ka Eesti sellele šokile kiiresti ja jõuliselt reageerinud, mis viib ka riigieelarve tugevasse defitsiiti. Samas tuleks arvestada, et see vaid leevendab kahju, mida kriis majandusele põhjustab, kuid ei hoia ära selle langust,” nentis Swedbanki peaökonomist.

Ka LHV analüütik Aab tõdes, et eelmise kriisiga on praegust olukorda raske võrrelda. Toona oli tegemist finantskriisiga, mis sai alguse liigsete riskide võtmisest pangandussektoris. Seega olid kriisi põhjused majanduslikud ehk tagantjärgi analüüsides oli kriis konkreetse majandustsükli üks loogiline osa, mille käigus lasti üleliigne õhk süsteemist välja.

Seekord ei ole kriis tingitud ettevõtete käitumisest, sest kriisi päästik tuli väljastpoolt süsteemi. Ka taustasüsteem on teine, sest toona oli Eesti liitumas euroalaga, mis mõjutas oluliselt valitsuse valikuid kriisi lahendamisel. Täna oleme Euroopas võrdne partner ning saame lahenduste otsimisel segamatult kaasa rääkida.

Kas praegu tasub sääste koguda?

Kuidas aga tavainimese vaatest kriisiga toime tulla – kas neil, kellel töö veel säilinud on, tasub näiteks võimalikult palju säästa?

Mertsina märkis, et kuna tarbimine on järsult vähenenud ja töötute arv ei ole veel väga kõrgele tõusnud, on inimeste säästud suurenenud. Näiteks on Swedbanki eraisikute hoiuste portfelli kasv eriolukorra ajal kiirenenud.

“See aga tähendab, et inimestel on tekkinud rohkem puhvreid raskemates majandustingimustest toimetulekuks. Siin tuleks aga arvestada, et säästusid on saanud kasvatada vaid need, kellel on veel sissetulek,” ütles Swedbanki peaökonomist.

Aab nentis, et puhvrite kogumine on alati mõistlik, et just sellistes olukordades paremini hakkama saada. See võiks tema sõnul olla üks mõte, mille inimesed käesolevast kriisist kaasa võtavad.

“Tarbimisühiskonnas võib väga kerelt tekkida arusaam, et kui ise käituda majanduslikult mõistlikult ja omada kindlat töökohta, siis pole ka vajadust säästude kogumiseks. Viimastel kuudel on aga välja joonistunud stsenaarium, mille sarnast ei osanud ilmselt keegi ette näha. Just selliste ootamatuste tarbeks peakski kõigil olema kogutud säästud, mis võimaldavad mõne kuu pikkuse šoki suuremate kahjudeta üle elada,” märkis LHV analüütik.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.