Uudis

Ekspert hindab: koroonakriis on Eestile maksma läinud vähemalt 1,57 miljardit eurot

Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.Foto: Arenguseire Keskus

Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane keskuse blogis.

2019. aasta teises pooles avaldatud prognoosides oodati 2020. aastal Eesti SKP kasvuks keskmiselt 2,3 protsenti, mis on Eesti Panga, rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoni, IMF-i, OECD, Consensus Economicsi, SEB ja Swedbanki prognooside keskmine. 

Statistikaameti andmed näitavad, et kuigi majandusmõjud on osutunud kriisi algfaasis kardetust märkimisväärselt väiksemaks, tuleb siiski leppida, et 2020. aastal oli majanduskasv negatiivne ehk kasvu asemel majandus langes 2,9 protsendi võrra. See tähendab, et Eesti majandus oli 2020. aastal 1,57 miljardit eurot väiksem kui kriisieelsete prognooside põhjal võinuks oodata – arvutustes on lähtutud 2019. aasta hindadest. 

See on kõige üldisem hinnang kriisi maksumusele. Püüdes seda konteksti panna – 1,57 miljardit on ligi kaks ja pool korda suurem summa kui Eesti riigikaitse 645 miljoni euroni küündinud kulutused 2021. aastal ning enam kui viis korda suurem tänavuses riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks planeeritud 282 miljonist. 

Teine vaatenurk riigi majanduse käekäigule on tööturu kaudu. 2019. aastal oli Eestis 32 124 töötut, ning prognoositi hindasid, et see arv võiks jahtuva tööturu tõttu kasvada. 2020. aasta lõpus oli registreeritud töötuid 53 794 ning aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes 7,3 protsenti, mis tähendab 47 189 töötut. Seega oli töötuid aasta lõikes prognoosituga võrreldes üle 10 300 ehk umbes Paide linna elanike arvu jagu enam.

Võttes aluseks, et eelmise aasta tööajafond ehk normtöötundide arv oli 2015 tundi, siis oleme ühiskonnana jätnud viiruskriisi tõttu tegemata 20,8 miljonit töötundi. Need on töötunnid, mis on jäänud uue väärtuse loomiseks kasutamata. 

Tegelikkuses on see number veel märkimisväärselt kõrgem, sest lisaks töötutele tekkis kriisi tõttu ka vaeghõivatuid ehk inimesi, kes olid sunnitud töötama soovitust väiksema koormusega.

Loe pikemalt Arenguseire Keskuse blogist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.