Rahandusministeerium avaldas täna majandusprognoosi, mis on korraga nii sünge kui ka positiivne.

Rahandusministeeriumi prognoosi siht on kätte näidata, kuhu suunas Eesti liigub. See on üks tähtsamaid dokumente ka uue riigieelarve kokku panemisel ning seab umbkaudu paika, kui palju on võimalik kulutada.

Alustame headest uudistest. Rahandusministeeriumi analüütikute kinnitusel on kriisi põhi praeguseks läbi ning Eesti ühes Põhja-Euroopaga pääseb sellest kergemalt kui Euroopa Liidu keskmine.

“Seni on meil läinud varem kardetust paremini, kuid majanduse edasise käekäigu dikteerib viiruse enda kontrolli alla saamine,” seisab värskes majandusprognoosis.

Nii ootavadki analüütikud majanduse taastumist järgmisest aastast alates, kuid osa teenuste tarbimine võib endiselt olla takistatud. Järgmisel aastal võiks majandus kasvada koguni 4,5 protsenti.

Sellel aastal on aga oodata korralikku majanduslangust – reaalkasv on negatiivne, kukkumist on oodata tänavu 5,5 protsendi jagu.

Töötuid tuleb juurde ja palgad niipea kasvama ei hakka

Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud sunnivad töötajaid koondama ja palku vähendama. Enim on kannatanud turismiga seotud madalama palgaga inimesed.

Analüütikud prognoosivad, et kui mullu oli töötuse määr 4,4 protsenti, siis tänavu kasvab see kriisi mõjul tublisti, 7,5 protsendini. Töötus suureneb ka uuel aastal – siis on see 8 protsenti ehk iga kaheteistkümnes Eesti inimene on tööta.

Sealt edasi peaks töötus vaikselt langema hakkama, ehkki veel isegi 2024. aastal on see 5,9 protsendi juures – ehk märksa kõrgemal kui enne kriisi.

Palgad ilmselt otseselt langusesse ei lähe, ent püsivad enam-vähem samal tasemel kui varem: mullu oli keskmine palk 1407 eurot, tänavu prognoosi järgi 1422 eurot ning tuleval aastal 1428 eurot.

Kiirelt hakkavad palgad analüütikute arvates jälle kasvama 2022. aastal, kui keskmine jõuab pea 1500 euroni. aastal peaks keskmine palk olema juba üle 1550 euro ning 2024. aastal 1626 eurot.

Hinnad lähevad tänavu alla, aga kauaks see püsima ei jää

Kriisi ja aktsiisilangetuste mõjul on hinnad tänavu väikses languses. Selle taga on naftahindade kukkumine, aktsiisilangetused ja osa teenuste odavnemine.

Mingit hiiglaslikku hinnalangust küll oodata pole, tarbijahinnad lähevad väiksemaks umbes 0,2 protsendi jagu. See on muidugi statistiline näitaja ning ei tähenda, et kaubad-teenused, mida sina ostad, tingimata odavamaks lähevad. Miks see näitaja sulle siiski korda peaks minema, saab lugeda siit.

Hindade tõus taastub järk-järgult tuleval aastal. 2022. aastal kiireneb hinnatõus 2,2 protsendini, kui lisaks teenuste hinnatõusu kiirenemisele taastatakse kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi määr koroonakriisieelsel tasemel.

Riigieelarve jääb miinusesse, võlg kasvab tänavu enam kui kaks korda

Kriisi tõttu väheneb maksutulu. Mahukad leevendusmeetmed viivad eelarve puudujääki, mis hakkab küll edaspidi mõnevõrra vähenema, kuid miinus jääb alles pikaks ajaks – 2024. aastaks veel tasakaaluni ei jõua.

Maksutulu kasv jääb majanduskasvule alla, samas varem kokku lepitud kulude taset mõjutab kriis vähem ning see ei lange ka kriisimeetmete lõppemisel. Siiski usuvad rahandusministeeriumi analüütikud, et miinuses eelarve aitab majandusel kriisiga paremini toime tulla.

Struktuurselt – ehk arvestades ka majanduse käekäiku – jääb tänavuseks miinuseks 5,7 protsenti, tuleval aastal isegi 5,9 protsenti.

Võlakoormus suureneb sel aastal üle kahe korra ning jõuab 2024. aastaks 31,3 protsendini Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP).