Uudis

Elektriautoga on odavam sõita: müüt või tõde?

Kui pikemalt kaubanduskeskusesse minna, tasub ka autole juhe järgi pista. Pildil laadimine T1 kaubanduskeskuse parklas. Foto: Hans Lõugas

Muidugi sulatõde. Elektriautoga on viimasel talvel saanud sõita kaks kuni kuus korda odavamalt kui tavalise bensiini- või diiselmootoriga autoga.

Kust ma tean? Ise sõitsin.

Elektriautoga ei pea tanklasse minema

Kerkivate kütusehindade ajal on elektriautost päris tore mõelda. Sellega ei pea enam üldse jälgima, kas tanklas on mingi sooduskampaania ja kütust saab allahindlusega või ei.

Aga ega see elektriauto ju tuulega edasi ei liigu. Palju siis ikkagi selle elektriga sõitmine maksab? Sellele küsimusele on võimalik vastata lihtsalt ja keeruliselt.

Lihtne vastus: elektriga on sõita vähemalt kaks korda odavam

Lõppeva talve viimase nelja kuu jooksul olen ma Tallinnas elektriautoga sõitnud 2899 kilomeetrit. See on tegelikult üsna vähe, sest pikemad sõidud maale ja välismaale olen sõitnud teiste seltskondadega. Tallinn ongi üsna väike linn ja ma ei ole elukutseline sohver.

Aga kui ma koduse laadija elektriarvesti näite uurin, siis näen, et selle kilometraaži läbimiseks on kulunud 829 kilovatt-tundi energiat. Ja kui võtta üsna tavaline Eesti elektripakett ja panna juurde sinna võrgutasu, tuleb väga laias laastus kilovatt-tunni hinnaks 0,1 eurot.

Ehk kokku olen talviste sõitude eest maksnud 82,9 eurot.

Palju bensiini kuluks? Kuna mul on üsna väike kompaktne linna-auto, siis võtame võrdlusse ühe väikese ja säästliku linnaauto, näiteks Škoda Fabia. Ja lisaks veel ka usume tootja enda ametlikku kütusekulu näitu, mis on 4,6 liitrit bensiini 100 kilomeetri kohta.

Kui ma nüüd selle Fabiaga oleksin samad sõidud teinud ja oleksin tõesti nii ökonoomselt läbi ajanud, oleksin maksnud 170,6 eurot. Ehk natuke üle kahe korra rohkem.

Reaalne elu: numbrid on veel rohkem elektriauto kasuks

Tegelikkuses on numbrite vahel ilmselt veel suurem vahe.

Eesti keskmine sisepõlemismootoriga auto võtab talvel ilmselt rohkem kütust kui 4,6 liitrit sajale. Mitte päris uue auto puhul on normaalne linnas sõita nii, et saja kilomeetri peale läheb 10 liitrit bensiini.

Minu aluseks oleva läbisõidu puhul läheks talvel bensiinile juba 371 eurot.

Elektrikulu saaks ilmselt olla seejuures veel odavam. Esiteks on võimalik võtta soodsam pakett, samuti sõltub võrgutasu liitumiskoha pingest ja sellest, kas laadida päeval või öösel. Nii saaks kodutarbija elektrihinna ka 9 senti kWh eest.

Tagatipuks on minu elektriauto on juba aastaid vana tehnoloogia ja mitte kõige ökonoomsem: eriti palju kulutab see elektrit talvel salongi küttes. Käisin detsembris proovisõidul uuema Hyundai Kona elektriautoga, kus täiesti reaalse talvesõidupuhul sain energiakuluks 18 kWh/100km. Kuna see oli maanteel, siis linnasõidus võib see olla suurem, ligi 24 kWh/100km.

Nii saaks minu läbisõidu puhul sellise elektriauto talvekuluks 62 eurot vs tüüpilise tavaauto 371 eurot. Vahe küündib ligi kuuekordseks.

Raha ei võta ainult kütus/energia

Sellise võrdluse puhul on muidugi vaja lisada, et see on auto kütuse või energia kulu võrdlus. Ilmselt tuleks hoopis teised andmed, kui võrrelda teistsuguseid automarke, teistsuguseid kasutusolukordi ja teeolusid. Samuti erinevad kindlasti elektri- ja sisepõlemismootori auto soetushind (riikliku toetusega või mitte) ja muud kulud peale kütuse ja energia.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.