“COVID-19 kriisi tõttu on Eesti riigil suurenenud laenu võtmise vajadus: 2020. a on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot,” ütles rahandusministeerium otse välja täna valitsuse istungil heaks kiidetud päevakorrapunktis.
Tulevikus on reservid suuremad
Eesti riik on pidevalt kogunud kriiside ja ootamatuste tarbeks likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi, ent nende suurus kahvatub vajamineva raha kõrval – varu suurus on praegu mõnisada miljonit eurot, samas kui vaja läheb miljardeid.
Täna otsustaski valitsus, et tulevikus suurendatakse likviidsusreservi turuväärtust 250 miljonilt 600 miljonile eurole ehk varu kogutakse märksa rohkem. Selle eesmärk on tagada, et pensionid, toetused ja riigipalgad suudetaks alati välja maksta piiatud päevade jooksul.
Riigi teise puhvri, stabiliseerimisreservi turuväärtust suurendatakse 100 miljonilt 200 miljonile eurole. Kuna riigikogu on otsustanud reservi vajadusel kasutusele võtta, võtta reserv vajadusel kasutusele, on riigikassa järk-järgult alustanud vahendite koondamist pangakontodele.
Riigiraha reegleid tuleb muuta
Rahandusministeerium on laenuvõtmisel leidnud ka teisi kitsaskohti praegustes seadustes. Näiteks on aru saadud, et riigi intressiriski juhtimise põhimõtteid tuleb kaasajastada – need ei sobi lihtsalt olukorraks, kus võlakohustused oluliselt finantsvarasid ületavad, nagu lähiaastatel paistab.