“COVID-19 kriisi tõttu on Eesti riigil suurenenud laenu võtmise vajadus: 2020. a on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot,” ütles rahandusministeerium otse välja täna valitsuse istungil heaks kiidetud päevakorrapunktis.

Tulevikus on reservid suuremad

Eesti riik on pidevalt kogunud kriiside ja ootamatuste tarbeks likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi, ent nende suurus kahvatub vajamineva raha kõrval – varu suurus on praegu mõnisada miljonit eurot, samas kui vaja läheb miljardeid.

Täna otsustaski valitsus, et tulevikus suurendatakse likviidsusreservi turuväärtust 250 miljonilt 600 miljonile eurole ehk varu kogutakse märksa rohkem. Selle eesmärk on tagada, et pensionid, toetused ja riigipalgad suudetaks alati välja maksta piiatud päevade jooksul.

Riigi teise puhvri, stabiliseerimisreservi turuväärtust suurendatakse 100 miljonilt 200 miljonile eurole. Kuna riigikogu on otsustanud reservi vajadusel kasutusele võtta, võtta reserv vajadusel kasutusele, on riigikassa järk-järgult alustanud vahendite koondamist pangakontodele.

Riigiraha reegleid tuleb muuta

Rahandusministeerium on laenuvõtmisel leidnud ka teisi kitsaskohti praegustes seadustes. Näiteks on aru saadud, et riigi intressiriski juhtimise põhimõtteid tuleb kaasajastada – need ei sobi lihtsalt olukorraks, kus võlakohustused oluliselt finantsvarasid ületavad, nagu lähiaastatel paistab.

Näiteks peaks riigikassa vahetama praeguste reeglite järgi hiljuti 1,5 miljardi väärtuses välja lastud 10-aastaste võlakirjade küllaltki soodsa 0,125% intressi välja muutuva kuue kuu Euribori intressi vastu.

See pole aga praeguses madalas intressikeskkonnas – kus raha on odav– majanduslikult mõistlik samm, on rahandusministeerium veendunud.

Eelnõu kohaselt võetakse riigi võlaportfelli intressiriski juhtimisel kasutusele uued põhimõtted – võlaportfellist 600 miljonile eurole hakkab kehtima suurim lubatud intresside fikseerimise periood 6 kuud. Võlaportfelli osale, mis ületab 600 miljonit eurot, hakkab kehtima nõue, et keskmine intresside fikseerimise periood on vähemalt 3 aastat.

Täna sai rahandusministeeriumi eelnõu valitsuse heakskiidu, edasi liigub see riigikokku.

Mida me laenuraha eest saame?

Valdav osa laenatud summast läheb jooksvate kriisikulude katteks. Tavalises olukorras poleks selline laenuraha kasutus ilmselt mõistlik, vaid laenu arvelt tuleks teha pigem pikaajalisi väärtust loovaid investeeringuid. Praegu on olukord aga eriline.

Kulusid on aga palju. Näiteks võib tuua, et kui valitsus algselt töötasu hüvitise idee välja käis, hinnati toona märtsist maini kestnud programmi hinnaks ligikaudu 250 miljonit eurot. Nüüd on toetust pikendatud ka juunikuusse, mis tõstab hinda veelgi. See on aga vaid üks paljudest kriisiaja abipakettidest.

Teisalt aga on surve all ka maksutulud, kuna kriisi ajal tarbiti vähem ning, mis veel olulisem, üsna palju inimesi on jäänud tööta – see on lisaks inimesele väga kehv uudis ka riigile, kuna see tähendab, et selle inimese pealt ei laeku sotsiaal- ega tulumaksu.

Osaga laenurahast tehakse aga ka pikemaid investeeringuid. Selle taga on muuhulgas asjaolu, et rahvusvahelistelt riikide kuuluvatelt pankadelt võetud laenud tuleb tõestada ka konkreetsete projektidega.

Kuhu laenuraha läheb ning mida selle eest saab, võib täpsemalt lugeda siit.