„Eesti inimeste pangahoiused kasvasid mais 13 miljoni euro võrra – seda on oluliselt vähem kui aasta esimestel kuudel, mil igas kuus lisandus hoiustele ligi 200 miljonit eurot,“ ütles Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik pressiteate vahendusel. „Ilmselt mängisid hoiuste väiksemas kasvus olulist rolli mai alguses leevenenud koroonapiirangud, mis hõlbustasid tarbimist.“

Pangahoiuste tempokas kasv on iseloomustanud kogu koroonaaega. Viimase aastaga on majapidamiste hoiused kasvanud 16%, kokku enam kui 10 miljardi euroni. Kuigi hoiused on kiiresti kasvanud ka paljudes teistes riikides, on nende kasv Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes hoogsam.

„Hoiuste kasvu on tagant tõuganud niinimetatud sundsäästmine,“ selgitas Kraavik. „See tähendab, et mitmeid tavapäraseid kulutusi ei ole olnud võimalik teha, sest piiratud on olnud reisimis- ja paljud meelelahutusvõimalused ning kaubanduskeskuste ajutised sulgemised vähendasid ostlemisvõimalusi.“ Sundsäästmise kõrval suurendas pensionireform hoiuste kasvu juba selle aasta esimeses pooles, sest pensionieas või selle lähedal olevad inimesed said soovi korral II pensionisamba raha juba kätte, lisas ta.

Sarnaselt eelmise kevadega kaasnes ka selle aasta mais koroonapiirangute vähenemisega hoiuste kasvu aeglustumine. See osutab sellele, et pärast piirangute leevendamist taastub kaupade ja teenuste tarbimine suhteliselt kiiresti. Täiendavate piirangute puudumisel võib oodata, et suvekuudel suurenevad hoiused pankades pigem vähe. Hoiuste märkimisväärset juurdekasvu on jälle oodata septembris, mil tehakse suured väljamaksed teisest pensionisambast lahkujatele.