Erik Aru: Kui palju maksab teine ülestõusmispüha?

Mõne koha pealt pole Eesti endiselt Euroopasse jõudnud. Üks neist on vaba päev lihavõtete teisel pühal, nendib majandusajakirjanik Erik Aru.Foto: Kalle Veesaar

Esmaspäeval, kui eestlased norus ninadega tööle tatsasid, et kohviautomaadi juures sappa võtta, pööras suurem osa meie äripartnereid alles voodis teist külge. Eesti nimelt kuulub Euroopas üpris väiksesse ja lõunamaisesse klubisse, kus teine lihavõttepüha pole vaba päev.

Selle nädala esmaspäev oli riigipüha umbes pooltes maailma riikides ja valdavas osas Euroopas. Lisaks eestlastele pidid end tööle ajama näiteks veel ka Kreeka, Malta, Moldova, Montenegro, Portugali ja San Marino inimesed.

Nagu näha, puuduvad siit nimekirjast kõik Põhja- ja Baltimaad ning ka Saksamaa. Seega need riigid, kellega meie eksportijatel oleks esmaspäeval äri ajada, tegelevad millegi hoopis mõistlikumaga. Isegi pangaülekanded ei toimi, sest Euroopa Keskpanga asukohas Frankfurtis on loomulikult vaba päev.

Teise ülestõusmispüha riigipühaks muutmist on toetanud hulk poliitilisi jõudusid sotsidest EKRE-ni. Vastu on podisenud kaubandus-tööstuskoda, et osa kaupa jääb siis tootmata või müümata ja selle võrra tulu teenimata, mis omakorda mõjutab riigieelarve täitumist.

Selle kümnendi algul tuligi taotlustele lihavõtte esmaspäev vabaks päevaks muuta riigilt standardvastus, et see nõuab laiemat analüüsi, milline oleks sisemajanduslik, aga ka kultuuriline ja sotsiaalne mõju.

Viimastel aastatel on miskipärast ametlik retoorika muutunud ja rõhutakse sellele, et Eestis on riik ja kirik lahutatud, mistõttu ei saavat teist lihavõttepüha vabaks päevaks muuta. Miks siis Suur reede ja jõulud vabad on, jääb muidugi segaseks.

Kui muud detailid unustada ja täiendava riigipüha majanduslikku mõju uurima hakata, siis eriti palju selgemaks asja ei saa – loomulikult pole kõik need aastad seda “laiemat analüüsi” keegi ette võtnud. Aga midagi annab ikka targutada.

Saksa keskpanga Bundesbanki arvutuste järgi toob jaanuarist kuni novembrini ühe täiendava tööpäeva lisandumine kaasa 3,4-protendilise kasvu töötleva tööstuse kuises toodangus. Detsembris on mõju väiksem, kuna jõuluperioodil niikuinii toodang väheneb.

Töötlevas tööstus ongi vähemalt Saksamaal üks tööpäevade arvu suhtes tundlikumaid sektoreid – eespool on veel ehitus suvekuudel ja autotransport.

Kui vaadata kõiki majandussektoreid, siis kaasneb Bundesbanki andmeil Saksamaal tööpäevade arvu kasvuga ühe protsendi võrra kogutoodangu suurenemine 0,3 protsendi jagu.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja on arvutanud välja, et tööpäevade arv kuus selgitab “pea poolt sellest, kui palju aeglustub või kiireneb kuude võrdluses töötleva tööstuse ekspordi kasv.” Kuude lõikes on see mõju ka erinev – märtsis näiteks peaaegu kaks kolmandikku.

Ta vaatles ka elektritarbimist Eestis lihavõttenädalal ja tuvastas, et Suure reede elektritarbimine meenutab tavalise laupäeva oma. Nõustamisfirma Wattsight vanemaanalüütiku Anamaria Toebe järgi on aga enamikes Euroopa maades energiatarbimise languses lihavõttenädalavahetusel kõige suurem just esmaspäeva mõju.

Täpseid arvutusi on seega keeruline teha, aga kui aluseks võtta lihtsalt Bundesbanki saadud tulemus, siis tänavusest 253 tööpäevast ühe ära võtmisel kahaneks SKP 0,12 protsenti. Mulluse SKP jooksevhindades (kes ikka täpselt teab, milline see tänavu saab olema) põhjal saame kuluks veidi üle 30 miljoni euro.

Pole just ülearu palju.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.